Üheksa korda mõõda...

Est-For Investi juhatuse liige Margus Kohava ei suutnud veenda tartlasi, nüüd üritatakse õnne katsuda Saarde vallas. Foto: Margus Ansu

Saarde vallavolikogu hääletab täna, kas toetada riigi eriplaneeringu ja mõjude, sealhulgas keskkonnamõjude strateegilise hindamise taotluse esitamist. Volikogu eelnõu otsuseprojekt on vormistatud üheselt toetuse andmisena. OÜ Est-Foril on jälle lootus uus.

Est-For, mille tselluloositehase projekt sai Tartult valusa vastulöögi, kirjutas 2. mail 2017 riigihalduse ministrile Mihhail Korbile, et planeeringuala laiendamine Pärnu, Jõgeva ja Põlva maakonda ei ole vajalik ega põhjendatud. Pärnu maakonnal oleks võlu seoses tselluloositootmiseks tarvis mineva mageveega, kuid piirkonna miinuseks loeti kaugust toorainest. Samuti oli miinus, et Pärnumaal puudub otsene raudteeühendus Lätiga. Isegi Rail Balticu valmimisega tekiks ühendus küll Riia, aga mitte Põhja-Lätiga, kus Est-For näeb oma toormevaru. Miks nüüd ühtäkki on Pärnu maakonna valik muutunud nii vajalikuks kui põhjendatuks?

Saarde vallavolikogu otsus võib kujuneda puhta keskkonna eest võitluse prelüüdiks, milles ei tohi eirata maakonna huve.

Saarde vallavolinikud peavad arvestama, et nende otsus mõjutab kogu maakonda. Tselluloositehase rajamise uuringute algatamine või sellele vastu seismine on Pärnumaa-ülene asi. Vaat kus nüüd oleks vaja maavanemat!

Eriti Pärnu linn peaks vältima teist korda astumist sama reha otsa. Waldhofi tselluloosivabriku rajamise üks argumente oli tolle aja kõige eesrindlikuma tehnoloogia kasutamine, mis saastas Pärnu jõe, jättis töö ja teenistuseta kalurid ja oleks hukutanud kuurordi. Est-For tahab torujuhtme kaudu võtta vajaliku magevee Pärnu jõest ja lasta niivõrd-kuivõrd puhastatud heitvee Liivi lahte viisil, et see ei mõjutaks Pärnu lahe keskkonda. Kui Liivi ja Pärnu laht ning Läänemeri moodustavad tervikliku ökosüsteemi, ei saa rääkida olematust mõjust. Saarde volikogu otsus võib kujuneda puhta keskkonna eest võitluse prelüüdiks, milles ei tohi eirata maakonna huve.