Suur ja kriiskav armuavaldaja

Karl Adami
, loodusfotograaf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pojad kasvavad kiiresti ja sellele aitavad kaasa vanemad, kes tassivad neile ­pidevalt toitu.
Pojad kasvavad kiiresti ja sellele aitavad kaasa vanemad, kes tassivad neile ­pidevalt toitu. Foto: Karl Adami

Kümmekond aastat tagasi fototeekonna alguses tundus mulle pea kõik ümbritsev uus ja huvitav ning mõistagi tuli proovida seda jäädvustada.

Sain vanematelt kingiks esimese statiivi ja see tuli kohe sisse õnnistada. Märtsi lõpul võimutsesid kevadiselt soojad päevad ning talvehõngu lisasid selged ja krõbekülmad ööd.

Ühel niisugustest öödest, mil kuukera valgustas maapinda ja väljas oli 17 külmakraadi, sammusin külateel, kummikute all krabises päevastele lompidele tekkinud habras jää. Seadsin kolmjala paika, kaamera selle tippu ning ühtäkki haaras mu tähelepanu lähedalt põlisest talumetsast kostev kummaline ja suisa hirmutav hääl. Otsekui oleks puuvõrades mitmel katkisel traktoril mootor käivitatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles