/nginx/o/2018/10/17/11505331t1h1cfe.jpg)
Ütlen ausalt: pärast juulipööretki ei ole ma lõpuni selgeks saanud tasuta ühistranspordi nüansse, aga olen sattunud roolitaguste koolitajate kätte. Selle asemel et rõõmust rõkates võtta vastu euro ja keerata aparaadist pilet nagu maakonnas avalikel bussiliinidel hinnakiri lapseeast välja jõudnud ja pensioniikka jõudmata sõitjale ette näeb, läheb küsitlemiseks.
Küsimused rooli tagant algavad sellest, kas teil ühiskaarti ei ole, kas teil pole põhimõtteliselt ühiskaarti kuni pärimiseni, et äkki olen selles eas ehk siis 63 või vanem, nii et võingi maaliinil tasuta sõita. Sõna otseses mõttes juba sisistan vastu, et bussikaart on võimalus, mitte kohustus.
Tõsi, teatud juhtudel on eurosest paberpiletist soodsam kasutada bussikaarti, sest Pärnu linna- ja maaelanik võib plastist tunnipiletiga ümber istuda maabussilt linna omale ja vastupidi. Paberpiletiga seevastu võib ümber istuda ainult maabussilt maabussile või linnabussilt linnabussile.
Sõna otseses mõttes juba sisistan vastu, et bussikaart on võimalus, mitte kohustus.
Silvia Paluoja, reporter
Aeg on taastumatu väärtus ja sihtkohta jõudmise variandid pole ühesugused. Pärnumaa ühistranspordikeskus on aina teatanud sõiduplaanide muutustest ja bussiliinide lisamisest või pikendamisest koolis- ja töölkäijate soovidele vastu tulles, kuid igasse ilmakaarde ei jätku neil võhma ega ressurssi, nagu majanduskeeles kombeks öelda.
Kommertsliine sõitvates bussides tuleb endiselt käia pileti eest välja mitu eurot, kuid kui valikuvariante ei ole ja sihtkohta jõudmise kellaaeg sobib, siis unustad poliitilise tehtud!-stiilis otsuse ja tänad jumalat, et tihedam ühistransport maakohtades veel toimib. Iseküsimus, kui kaua äriettevõtted suudavad vastu pidada olukorras, kus sõitjad nii-öelda kolivad üht erakonda ja ministrit kiites avalikke liine sõitvatesse bussidesse.
Praegu aga on nii, et näiteks Pärnust Tihemetsa on võimalik Viljandisse sõitva Atko firmaga jõuda nullpiletiga ja sealt tagasi Tartust tuleva bussiga GoBusi logo all nelja euroga.