Vanemad jäid hiljaks: isa 16 aastat, ema kaks kuud

Grete Naaber
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andres G. Adamson

Pealkirjas toodud ütlus on oma varasalve korjanud niisama palju kogemusi kui inimkonnal vanust. Täiskasvanud võivad ju arvata, et “ah, mis see laps nüüd …”. Tegelikult on laste valulävi palju madalam, kui osatakse oletada.

Valutama hakanud Andra käib üheksandas klassis. Ta oli klassi priimus. Oli. Tüdruk hakkas tundides vabandust paluma, et ei saanud õppida: tervis streikis. Algul õpetajad noogutasid mõistvalt, hiljem tekkisid kahtlused.

Põhjendused õppimata jätta olid kummalised, Andra hakkas puuduma. Emale helistanud klassijuhataja kuulis, et tüdruk läheb hommikuti kooli nagu ikka, haige pole ta olnud, ehkki vahel unine-uimane küll.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles