Emakeele saame rinnapiimaga kaasa sünnimaal, kuid viimase aja arutelusid jälgides tundub, et kumbki pole üleilmastumise kiirteel enam püha ja need, kes seisavad Eestis põhiseadusliku riigikeele kaitsmise eest, torgatakse teistele samutimõtlejatele hoiatuseks sõnaora otsa. Sellest ei ole säästetud isegi hariduse elutööpreemia pälvinud emeriitprofessorit Ülo Vooglaidu, kes avalikult julges pidada meie koolivõrgu nõrgimaks lüliks ülikoole, kus eesti keelt surutakse nurka. Hallipäise mõttehiiu arvates võrdub selline tegevus riigireetmisega.