Emakeel isamaal

Eesti keele sõnaraamat. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Emakeele saame rinnapiimaga kaasa sünnimaal, kuid viimase aja arutelusid jälgides tundub, et kumbki ­pole üleilmastumise kiirteel enam püha ja need, kes seisavad Eestis põhiseadusliku riigikeele kaitsmise eest, torgatakse teistele samutimõtlejatele hoiatuseks sõnaora otsa. Sellest ei ole säästetud isegi hariduse elutööpreemia pälvinud emeriitprofessorit Ülo Vooglaidu, kes avalikult julges pidada meie koolivõrgu nõrgimaks lüliks ülikoole, kus eesti keelt surutakse nurka. Hallipäise mõttehiiu arvates võrdub selline tegevus riigireetmisega.

Hiljuti tähistas Tallinna tehnikaülikool 100. aastapäeva ja kontsertaktus tipnes rektor Jaak Aaviksoo uhkusega hääles teatega, et õppeasutuse rahvusvaheline lühend on nüüdsest TTU ja TUT asemel TalTech, sest see kõnetab välistudengeid paremini. Jälgisin ülekannet seltskonnas, kus viibis selle kooli vilistlasi ja neil oleks seda lühendit kuuldes pala peaaegu kurku kinni jäänud. TalTech!? Ja siis pööras jutt sellele, et kaitseministrina surus just ­Aaviksoo läbi võidusamba kavandi, mille järgi valmistatud taies hakkas kohe logisema.