Mirell Põlma: Loe ja mõistata - imetabased laused majandustekstides

Keeleteo konkursi eesmärk on rõhutada hea eesti keele rääkimise olulisust Foto: Urmas Luik

Ükskõik missugust igapäevast teksti, näiteks meili või uudiskirja, turundusartiklit, blogipostitust, koostades autor loodetavasti püüdleb selle poole, et kirjapandu oleks hõlpsasti mõistetav. Kui ei, siis kindlasti peaks. Üksnes endale poenimekirja või märkmeid kirjutades talitagu, kuidas heaks arvab. Aga kui eesmärk on mõtet edastada, siis mis saaks olla veel olulisem kui see, et sõnum jõuab sihtrühmale kohale? Austagem lugejat ja arvestagem temaga.

Mitte üksnes ajalehekeel ei pea olema lihtsa sõnastusega. Kui teatan meili teel midagi tuttavale või kolleegile, ülemusele või alluvale, kliendile, tahan sellega vastuvõtjale midagi edasi öelda. Miks ma seda siis üldse saadan, eks? Võõrsõnadest ja paberlikust keelest kubisevat kirjutist on märksa raskem mõista kui oma­sõnadega väljendatut. Suures kantseliidi­möllus kipub see ununema.

Tarkust ei näita mitte see, kes suudab rohkem keerulisi väljendeid ritta panna või pikemaid lauseid moodustada, vaid see, kes oskab mõtte teistele selgeks teha, olles süvenenud sisusse. Ja kui autor valdab teemat ja mõistab hästi seda, mida ta tahab lugejalegi edasi anda, ei ole tal ju raske end lihtsasti väljendada.