Kriitik Endla uuslavastusest: "Viiksin koolinoored seda vaatama!"

Benjamin (Sander Rebane) nõuab ­ülejäänutelt oma vankumatute seisukohtadega arvestamist, võtab endale nii kohtumõistja kui imetegija rolli. Foto: Mats Õun/Endla teater

Õpetajana viiksin oma gümnaasiumiklassi Endla teatrisse: äsja esietendunud “Märter” on ausa ja kartmatu ideega lavastus, mille delikaatne esteetika võimendab vaheda selguseni teadmise, missugune jõud on usul ja sõnadel.

Lugu ise on osale Eesti vaatajatest vast tuttavlik: detsembris 2016 etendus Tallinna linnateatri festivali “Talveöö unenägu” programmis Kirill Serebrjannikovi lavastus “Märter”, mis esietendus 2014. aastal. Serebrjannikov tegi siis filmigi, mis Eesti kino­levis tõlgiti pealkirjaga “Õpilane”.

Algse teksti on kirjutanud sakslane Marius von Mayenburg, kes Serebrjannikovi meeskonnal oli lubanud teksti Vene oludele kohaseks toimetada: sestap oligi algul protestantliku pastori asemel laval Vene papp ja kogu tegelaskond venelaslikult mahlakam – nii sedastas Margus Mikomägi 16. detsembril 2016 “Teatritasku” postituses “Maailma ilusaim tüdruk võib märter olla”.