Kriitik Endla uuslavastusest: "Viiksin koolinoored seda vaatama!"

Benjamin (Sander Rebane) nõuab ­ülejäänutelt oma vankumatute seisukohtadega arvestamist, võtab endale nii kohtumõistja kui imetegija rolli.

FOTO: Mats Õun/Endla teater

Õpetajana viiksin oma gümnaasiumiklassi Endla teatrisse: äsja esietendunud “Märter” on ausa ja kartmatu ideega lavastus, mille delikaatne esteetika võimendab vaheda selguseni teadmise, missugune jõud on usul ja sõnadel.

Tellijale

Lugu ise on osale Eesti vaatajatest vast tuttavlik: detsembris 2016 etendus Tallinna linnateatri festivali “Talveöö unenägu” programmis Kirill Serebrjannikovi lavastus “Märter”, mis esietendus 2014. aastal. Serebrjannikov tegi siis filmigi, mis Eesti kino­levis tõlgiti pealkirjaga “Õpilane”.

Algse teksti on kirjutanud sakslane Marius von Mayenburg, kes Serebrjannikovi meeskonnal oli lubanud teksti Vene oludele kohaseks toimetada: sestap oligi algul protestantliku pastori asemel laval Vene papp ja kogu tegelaskond venelaslikult mahlakam – nii sedastas Margus Mikomägi 16. detsembril 2016 “Teatritasku” postituses “Maailma ilusaim tüdruk võib märter olla”.

Tagasi üles