Politsei teeb täna üle-eestilise puhumisreidi

Joosep Laik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei kontrollib kõikjal Eestis juhtide kainust.
Politsei kontrollib kõikjal Eestis juhtide kainust. Foto: Liis Treimann

Täna hommikul kontrollivad politseinikud kõikjal Eestis sõidukijuhtide kainust.

Liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse juht Varmo Rein ütles, et joobes juhtide liiklusest kõrvaldamine on üks politsei prioriteete. “Suvel olid liiklusjärelevalve fookuses kiiruseületajad ja juhid, kes ei suutnud panna vastu kiusatusele roolis telefoni kasutada. Loomulikult pöörasime ka siis tähelepanu napsutanud juhtidele ja teeme seda täna ja tulevikus,” ütles Rein.

Sel aastal on politseinikud roolist kõrvaldanud 5525 alkoholi tarvitanud juhti. Arv on ligikaudu 200 võrra suurem kui aasta varem, kuid pea poole tuhande juhi jagu väiksem kui 2016. aastal. Tänavu tabatud juhtidest alustati väärteomenetlust 3300 juhi suhtes, 2300 suhtes alustati kriminaalmenetlust. Alkoholi tarvitanud juhtide süül juhtus 404 liiklusõnnetust. Neis sai surma kümme ja vigastada 141 inimest.

Samuti hakkasid politseinikud sel nädalal jagama kihutajatele infokaarte, mis kutsuvad juhti ennast elundidoonoriks registreerima.

“Osale piirkiirust ületavatele juhtidele ei mõju vestlus ega karistus. Nende kaartide eesmärk on panna roolikeeraja mõtlema käitumise võimalikele mõjudele. Kui autojuht on otsustanud, et pidev kihutamine on tema eluviis, soovitame tal täita tahteavaldus elundite ja kudede annetamiseks, kui kiirustamine peaks talle kõige raskema tagajärjega lõppema,” ütles politsei- ja piirivalveameti juhtkorrakaitseametnik Sirle Loigo.

Loigo sõnutsi on suur hulk elundidoonoreid inimesed, kes hukkusid liiklusõnnetuses. “Kui juht elab piiri peal, on tõenäoline, et mingi aeg ületatakse piir ja siis on ohus nii tema kui ka kaassõitjate elu. Neist võivad saada elundidoonorid,” ütles Loigo.

“Kui aga inimene ei ole end ise eludoonoriks registreerinud, peavad selle raske otsuse haiglavoodi kõrval langetama lähedased. Emotsionaalselt nii rasket otsust leinas langetada ei ole õiglane lähedastele anda – tee seda siis juba ise. Ehk on sel inimesel võimalik elundidoonorina päästa kedagi,” selgitas Loigo.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles