Fotokunstnik näitab arhitektuuri mitmest küljest

Arhitektuurifotograaf Arne Maasik pani Pärnu linnagaleriisse kunstnike majja välja mitu olulist seeriat viimaste aastate loomingust: oksarägastikust vana palvela ja toomkirikuni. Kuna ta on hariduselt ja erialalt arhitekt, ei leia tema fotodelt kunagi inimesi.

“Ma pildistan atmosfääri. Kui sa inimese sinna tood, muutub olukord kohe hoopis mingiks muuks valdkonnaks,” avaldab fotokunstnik. “Arhitektuur on üldiselt mäng vormidega ja see ongi see, mis teeb selle põnevaks.”

Läbipääsmatu puu- ja oksarägastik on omamoodi arhitektuurne keskkond, mida on mitmes mõttes huvitav uurida. “Ühest küljest ruumilise struktuurina, teisest küljest sellise atmosfäärilise või keskkondliku aspektina, mida ma üritan pildi peale saada,” märkis Maasik. “Asub see Eestis või mujal, ei ole oluline. Tähtis on meeleolu või kvaliteet, mis on seal võsa vahel.”

Lummava õhustikuga mahajäetud palvemaja (pildil) on fotole püütud Saaremaal Himmistes. “Mulle oli see leidobjekt metsas. Nüüd käib seal juba ümberehitus. Aga sel ajal, kui meie ta leidsime, oli maja mitukümmend aastat tühjana seisnud ja sel oli hästi kummaline sisemine atmosfäär, mis pani mind sinna korduvalt tagasi minema,” rääkis fotokunstnik.

Palvemaja pildid on rännanud Maasiku sõnutsi juba palju näitusi pidi ja saanud igalt poolt võimsat vastukaja.

Tähtis on meeleolu või kvaliteet, mis on seal võsa vahel.
Arne Maasik

Tartu toomkiriku seeria valmis tänavu, sest ilmus ülevaatlik raamat “Tartu Toomkirik. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum” kiriku 800aastasest ajaloost.

Toomkirik oli suurim keskaegne kirik Eestis, Tartu piiskopkonna süda ja ainus hoone, mis Toomemäel laiunud keskaegsest linnaosast on siiani säilinud. Raamatu tutvustuses ütleb Mariann Raisma, et kiriku ainulaadne arhitektuur – nii keskaegse kui ka valgustusajastu ehituskunsti tipp Eestis – teeb sellest unikaalse mälestise kogu Euroopas.

Maasiku meelest teeb toomkiriku atmosfääri kummaliseks ja põnevaks asjaolu, et seal on koos nii varemed kui töötav muuseum ning eri aegade ümberehituste ja restaureerimiste kihistumine hästi näha. “Kogu see mitusada aastat pikk ajalugu ja tänapäev moodustavad sellise omapärase koosluse,” selgitas Maasik.