Lelle 1901. aastal valminud stiilse jaamahoone ootesaalis istub paar teismelist, kes ütlevad, et on siin soojas ega tõtta rongile. Üle perrooni kostab mahe naishääl, teadustades Tallinna–Viljandi rongi saabumist, seejärel kostab vedurivile ja rahvasuus porgandiks ristitu ongi kohal. Perroon valgub rahvast täis ja samal ajal sööstab teisele teele Tallinnast Pärnu suunduv rong.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Sellist pilti näeb siin viimast korda 8. detsembri õhtul, sest selle kuupäevani kestab raudteeliikluses kalendriaasta. Järgmisest päevast asendab Lelle–Pärnu reisirongi kaugbuss. Sellega katkeb 90 aasta pikkune rongiühendus ligemale 70kilomeetrisel liinil, jättes tehniliselt halvas seisukorras rööbastee äärsed harjumuspärase liiklusvahendita.

“Kohalikud on väga kurvad, et rongiga ei saa enam Pärnu poole, sest kes seda teab, kuidas see bussiliiklus käima hakkab,” ütleb lellelane Marie ja jätab perenime enda teada. “Paljud sõidavad suvisel ajal eriti Pärnu poole ratastega – neid ju bussi peale ei mahuta. Eidapere rahval oli rongiga väga hea siin poes käia. Aga mis parata, maakohad heidetakse ikka väga kõrvale.”

Marie murejutt pöörab lastele, kes käivad Eidaperes koolis ja tulevad rongiga Tallinna poolt, sest ta ei tea, kas bussiliiklus korraldatakse neile sobivalt. Enamik Lellest Pärnu poole sõitjaid ongi naise jutu järgi kooliõpilased või eakamad ja sinnapoole kanti sõitjail tekivad rongiühenduse katkedes kohe mured.