Video ja galerii: vabastatud kalad lõid rõõmsalt lupsu

Sindi paisu on murtud esimene läbipääs, mis juba võimaldab lõhel ülesvoolu liikuda. Kogu betoonpais peab olema kadunud kolme kuu pärast. Eilseks oli rahvas kutsutud tööjärge vaatama ja kuulama edasistest plaanidest.

Sindi paisu on murtud esimene läbipääs, mis juba võimaldab lõhel ülesvoolu liikuda. Kogu betoonpais peab olema kadunud kolme kuu pärast. Eilseks oli rahvas kutsutud tööjärge vaatama ja kuulama edasistest plaanidest.

Keskkonnaminister Siim Kiisler tunnustas kalastusentusiast Hans Solli ja algatusrühma “Sindi pais” loomist üle kümne aasta tagasi. “Need inimesed on võidelnud järjekindlalt selle eest, et kaladele tekiks läbipääs,” ütles Kiisler, meenutades hea sõnaga eelkäijaid Mati Raidmad, kes allkirjastas otsuse alustada Sindi paisu võõrandamist riigile, ja Marko Pomerantsi, kelle signatuuriga algasid tööd, mille tulemusena kahekordistuvad Eesti lõhevarud.

Keskkonnaagentuuri projektijuht Külli Tammur nentis, et väga palju on veel teha. Jutt pole pelgalt Pärnu jõest, vaid jõestikust, kus asub üle 270 jõe ja oja. Jändja ja Vihtra pais on juba kaladele avatud, järg on Sindi oma käes ning kümmekond väiksemat paisu ootab saatust lisajõgedel. Projekti kogumaksumus on 15 miljonit eurot, millest kümme miljonit kulub Sindi paisule, 85 protsenti rahast tuleb Euroopa Liidult.

Pärnu jõest ei saa kunagi kahe meetri laiust niret pahkluusügavuse veega.
Külli Tammur, projektijuht

Praegu lõhub masin hüdrovasaraga paisu aste-astmelt madalamaks. Veetase on langenud meetri jagu ja rohkem ei saa seda kohe alandada. Järgmisena taastatakse veehaarded kahele ettevõttele, siis jätkub paisu lammutamine Sindi-poolsel kaldal. Paisu mahavõtule järgneb kärestiku rajamine ja Sindi väliujula rekonstrueerimine. Lõhedele tehakse kudealad.

Tammur hajutas kartused Pärnu jõe ojaks kuivamisest. “Pärnu jõest ei saa kunagi kahe meetri laiust niret pahkluusügavuse veega,” kinnitas projektijuht.

Kalastusekspert Meelis Tambets tutvustas arvukaile kohalolijaile, millist kasu toob kaladele Sindi paisu likvideerimine. Kõigepealt saavad kalad liikuda senise 14 kilomeetri pikkuse jõelõigu asemel 100 kilomeetril. Pärnu jõe lõhe taastootmispotentsiaal on ligikaudu 45 000 – 58 000 noorkala aastas. Praegu jõuab jõest merre alla 100 kala. Kosuma hakkaksid looduskaitselised liigid jõesilm, paksukojaline jõekarp ja harilik võidas. Tööstuslikest kaladest leiavad parema elukeskkonna peale lõhe meritint, meriforell, vimb ja siigki.

Järgmised kolm aastat toimetab jões lammutustöid tegev ja kärestikku rajav konsortsium GRK Infra AS ja Graniittirakennus OY.