Eesti jahimeeste selts (EJS) tegi keskkonnaministrile ettepaneku muuta rangemaks karistusi jahieeskirja rikkumise, sealhulgas elektroonste peibutusvahendite kasutamise eest.
Jahimeeste selts tahab veelinnujahi reeglite rikkujaile karmimaid karistusi
EJSi presidendi Margus Puusti sõnutsi on sel jahihooajal registreeritud küll vaid kaks rikkumist, aga sedagi on palju. “Juhatus arutas välisjahimeeste linnujahi teemat ja leidis, et nii meedias kui ka jahimeeste aruteludes kulutatakse sellele ebaproportsionaalselt palju väärtuslikku aega,” selgitas ta.
“Meie ettepanek on karistuse karmistamise kaudu saata jahikorraldajatele, jahikülalistele ja ühiskonnale selge sõnum, et me ei aktsepteeri veelinnujahi rikkumisi,” avaldas Puust pressiteate vahendusel.
Peale eete karmistada karistusi elektroonsete peibutusvahendite tarvitamise eest tehti keskkonnaministeeriumile kaks lisaettepanekut. Pakuti välja defineerida külalisjahtide korraldaja mõiste ja vastutus ning kaaluda litsentsimist. Samuti tehti ettepanek luua võimalus jahipiirkonna kasutajale jahipidamisalase kontrolliõiguse andmiseks oma piirkonnas.
EJSi asepresidendi Priit Piilmanni kinnitusel tooks need eeted jahimeeste seltsile kaasa lisakoormust, aga jahikorralduse läbipaistvuse ja kontrollimise huvides ollakse selleks valmis. “Praegu võib ka jahindus- ja looduskauge inimene olla jahikorraldaja ning seetõttu ei pruugi jahikorraldus olla alati professionaalne ja pädev,” ütles Piilmann. “Samuti on jahipiirkonna kasutajal kohustuste pakett õigustega võrreldes ebaproportsionaalselt suur. Ulukiressursi hea käekäigu eest vastutajatena peaks meil olema õigus teha elementaarset kontrolli oma jahipiirkonnas.”
Ministeeriumile saadetud ettepanekuid on ajendanud tegema ornitoloogide väljaütlemised veelinnujahi teemal. EJS andis samas teada, et on hukka mõistnud igasugused rikkumised mis tahes jahil ja teeb seda edaspidigi. “EJS toetab teaduslikel alustel jahindust ja on kuulutanud selle aasta “Jahindus on looduskaitse” aastaks,” teatas selts.