Tuhandeid kilomeetreid õnnestub off-road-reisil sõita lastegagi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ühes meeldejäävamatest paikadest Gruusia reisil: Vashlovani rahvuspargis (paika on nimetatud Gruusia Aafrikaks) Aserbaidžaani piiri ääres. Kuuma oli väljas üle 40 kraadi.
Ühes meeldejäävamatest paikadest Gruusia reisil: Vashlovani rahvuspargis (paika on nimetatud Gruusia Aafrikaks) Aserbaidžaani piiri ääres. Kuuma oli väljas üle 40 kraadi. Foto: Erakogu

Iivelduseni mägiteid, maalilised vaated tuhandete meetrite kõrguselt, võõruslahked külaelanikud, kuivanud jõesängi mööda kulgev safari – selline on üksnes tükike Egne Ani, Allan Elbingu, kolmeaastase Aaloni ja viieaastase Alexanderi viimasest reisist.

Esimese autoreisi võtsid Egne ja Allan ette mullu suvel. Käidi Rumeenias. Otsus ühineda rännakuga, mida sõbrad olid planeerinud juba pikalt, sündis neil paar nädalat enne selle algust. Kiirelt tuli hakata autot putitama ja ümber ehitama. Seda tegi pereisa ise. Et ei peaks sõltuma broneeringutest ja oleks soodsam, paigaldati autosse korralik kogu­perevoodi.

Pärast edukat suvereisi pandi kõikvõimsad sõidukid proovile lumistel ja jäistel teedel. Eelmise aasta jõulud veedeti Lapimaal seigeldes. Talvereisil on Egne sõnutsi oma võlud ja valud. Krõbe külm oli see, millega tuli rinda pista nii ööl kui päeval. Üheksast ööst viiel magati autos. Külm küll ligi ei pääsenud, sest nad olid ­ennast varustanud spetsiaalsete soojapidavate magamiskottidega. Tülikaks osutus hoopis riiete vahetamine ja asjade paigutamine: talvekombinesoonid võtavad ­autos mitu korda rohkem ruumi kui mõni paar šortse.

Tagasi üles