Pärnu lasteaiad tähistasid ettelugemispäeva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lastekirjanduse keskuse korraldatavat ettelugemise päeva tähistas 14 Pärnu lasteaeda.
Mõni lasteaed osales ettelugemispäeval esimest korda, kuid oli neidki, kes tähistasid seda kümnendat korda.
Raeküla lasteaias võtisid ettelugemispäevast osa kõik kuus rühma. Jutte lugesid ette õpetajad. Sõimerühmas ja kahes nooremas rühmas lugesid jutte õpetajad. Lugude ilmestamiseks kasutati dramatiseeringut. Tasandusrühmas kuulasid lapsed oma rühma lapsevanema etteloetud teksti. Koolieelikute rühmas oli ettelugemine seotud väärtuskasvatusega: koos karudega kuulati juttu, kus räägiti heast ja halvast hundist. Kumb hunt võidab? Kasutatud jutud: Eesti muinasjutt „Hunt püüab jääaugust kala“ (Särgava), „Vanaisa jutt lapselapsele“, „Miks hunt kuri on?“ (A. Jakobson), „Kriimukõrva porgandid“ (F. Lelarge), muinasjutt „Kolm põrssakest ja hunt“.
Männipargi lasteaias tähistasid ettelugemise päeva kõik neli rühma. Männijänkude poolteise- kuni kolmeaastased lapsed kuulasid muinasjuttu vaprast jänesest. Pärast lugemist vaadati pilte ja jutustati lugu uuesti. Mõni laps arvas, et temagi ei karda hunti.
Männipõnnid (kolme-neljased lapsed) kuulasid arvutist õhtujuttu „Hundi ja jänese talvekorter“. Pärast mängiti liikumismängu „Hunt ja jänesed“.
Männioravad ehk viie- ja kuueaastased lapsed kuulasid muinasjuttu „Hunt ja seitse kitsetalle“. Jutu illustreerimiseks , kasutati käpiknukku hunti: matkiti eri hääleilmeid, meelolusid nagu kuri, rõõmus, vaikne. Lastele anti võimalus ise valida, mis võiks jutu lõpus juhtuda. Lapsed aga teadsid, et päriselus nii ei saa olla nagu muinasjutus.
Männikäbide rühmas (kuue- kuni seitsmeaastased) loeti A. Jakobsoni „Hunti ja põtra“. Pärast jutu kuulamist said lapsed avaldada oma arvamust, neile meeldis, et hunt kontrollis oma kasuka õmblusi kohe, kui põder ta puu alt välja aitas. Pärast mängiti liikumismängu „Mis kell on härra hunt?“.
Ettelugemispäev Tralli lasteaias läks samuti igati korda. Kõige noorematele lugesid ette õpetajad. Nublud kuulasid juttu hundist ja kolmest põrsakesest. Sirgukesed uurisid koos rühma maskotiga päris oma rühma raamatut “Sookollitüdruk Sirguke ja tema sõbrad”, kuulasid lugu, kus sookollitüdruk kohtus hundiga. Väikesed Tupsud elasid kaasa sõnakuulmatule hundikutsikale. Veidi vanemad lapsed Rüblikud ja Naksikud kuulasid juttu J. Püttsepa raamatust “Väikese hundi lood”. Sandra vanaema Säde kandis hundi peakatet ja peale ettelugemise tutvustas lastele hundi hellitusnimesid. Krati rühma vanemad olid nii aktiivsed, et juttu tuldi lugema hommikul ja õhtulgi. Lapsed kuulasid lugu Punamütsikesest koos põnevate heliefektidega ja Muinasjutukast hundijutte. Nöpsikuid üllatas ettelugemispäeval Tralli Sookoll, kes oskas lugeda isegi vene keeles. Peategelasteks selles loos olid uhke hani ja hunt. Seda toredat päeva jääb Nöpsikutele meenutama foto Sookolliga.
Kesklinna lasteaiast osales kaks rühma. Päevakoera rühma (nelja- ja viieaastased) lastele käis ette lugemas näitlejast lapsevanem Carita Vaikjärv. Lood sai valitud raamatust „Kaunimad jutud huntidest“. Laste soovil kuulati kolme lugu: „Näljane hunt“, “Vana koer ja hunt“ ja valmi Punamütsikesest. Lapsed mõistsid, et hundid käituvad rumalat ning kurjalt just sellepärast, et neil kogu aeg kõht tühi on. Ja neile ei meeldi, kui neid koerteks hüütakse. Lapsed ja ettelugeja istusid mõnusalt patjadel ja uue loo valides vahetati veidi kohti, seega toimus väike pesavahetamismäng. Lõpus mängiti veel liikumismängu „Hunt ja jänesed“. Metstötsi rühmas (kolme- kuni kuueaastased) loeti J. Mägiste lugu “Hunt ja ute”. Lastele meeldis see jutt. Küsimustele vastamine jutu põhjal oli vanematele lastele lihtne. Noorematega korrati jutu sees olnud luuletust ja fantaseeriti koos, kuhu utt oleks veel võinud ennast hundi eest peita. Tore päev oli.
Liblika lasteaias võtsid osa kõik kuus rühma. Mitmes rühmas nagu Admiral (1,6–2,2aastased), Koiduliblikas (kahe- kuni kolmeaastased), Pääsusaba (kolmesed-neljased), Paabusilm (nelja- kuni viieaastased) käis lastele ette lugemas Vanalinna põhikooli õpilane, kes oli hundikostüümis. Lugusid lugesid ette õpetajadki. Loeti muinasjutte „Kolm hunti“, “Jänesepoeg, kes ei tahtnud magama jääda“, “Hunt ja põder”. Lapsed hunti ei kartnud ja kuulasid hundi juttu suure huviga. Pärast hundi lahkumist kordasid lapsed koos õpetajaga jutu sisu.
Raamatukogus korraldatud ettelugemispäeval käisid Paabusilma, Lapsuliblika ja Taevastiiva rühma lapsed. Ettelugejaks Jaak Känd ja Ülejõe põhikooli õpilane. Lasteaias kuulasid lapsed veel P.-E. Rummo „Hundi teretamist“ . Lapsed said teada targast hundist, kes oskas taaskasutada vana külmutuskappi enda rõõmuks. Lastele meeldis kuulata ja vaadata „päris hunti“ ja õppida „hundikoolis“. Lapsuliblika (viie-kuueaastased) rühmas luges õpetaja Eesti rahva muinasjuttu „Loomade talvekorter“. Jutu sõnum oli väga õpetlik: sõprusest, märkamisest ja hoolimisest. Taevastiiva (kuue- ja seitsmeaastased) rühmas kuulasid lapsed veel kahte muinasjuttu kogumikust „Eesti muinasjuttude kuldraamat“, ettelugejaks lasteaia kasvandik. Lapsed võrdlesid hunti nendes kahes muinasjutus. Neile valmistas meelehärmi, et ühes muinasjutus oli hundil ühe mehe mõistus. See ei vasta vanarahva ütlusele, et hundil on üheksa mehe mõistus ja ühe mehe ramm. Arvati, et sellist hunti eesti metsad ei vaja.
Audru Männituka lasteaias osalesid kõik neli rühma. Ettelugemispäeva on seal tähistatud juba kümme aastat. Loeti muinasjutte hundist ja mängiti toredaid mänge. Lepatriinu (kahe- ja kolmeaastased) rühmas oli ettelugejaks lasteaia eripedagoog. Ukse taga ootas lapsi üllatus: nuttev hunt, kel polnud sõpru. Mängiti koos. Sajajalgse rühmas (kolmsed-neljased) luges juttu lasteaia direktor, kes on ühe lapse vanaema. Sipelga rühmas (nelja- kuni kuueaastased) luges ette lasteaia majandusjuhataja. Mesilinnu rühmas (kuue- kuni seitsmeaastased) luges kostümeeritult maja eripedagoog, kes on samuti ühe lapse vanaema.
Pärnu Pillerpalli lasteaias osales neli rühma ja ettelugejad olid õpetajad. Loeti hundiga seotud jutte, tutvustati hunti kui Eesti rahvuslooma. Väiksemate lastega lavastati muinasjutt.
Pöialpoisi lasteaias võttis ettelugemispäevast osa kaheksa rühma, neist kaks sõimerühmad. Ette lugema oli kutsutud lapsevanemaid, laps koolieelikute rühmast ja algklassilaps. Mõnes rühmas oli ettelugejaks õpetaja.
Jõumehe, Mõtleja, Õnneseene, Dilidoni ja Aevastaja rühmas oli päeva tegevus lõimitud etteloetud jutuga: vaadati videot huntidest, mängiti liikumismänge, tutvustati hundi rahvapäraseid nimesid, lavastati, meisterdati ja tehti kirja eelharjutusi jutu sisule toetudes. Ninatarga rühm osales keskraamatukogu korraldatud ettelugemispäeval. Häbeliku rühm (sõim) kutsus väikestele ette lugema koolieeliku, kes luges „Karuaabitsast” jutu „Ahne hunt”. Koolieelik sai ettelugemise ja väikesed lapsed kuulamise kogemuse.
Unimütsi rühm tegi koostööd lastevanematega. Nädalavahetusel loeti kodus lugu hundist, mille põhjal laps joonistas pildi, ja esmaspäeval jutustas kaaslastele kuuldud loo edasi. Ettelugemispäev andis kinnitust, et juttude valik eesti rahvusloomast hundist on mitmekesine ja lugude sisu õpetlik.
Kadri lasteaias osales neli rühma. Ettelugejateks õpetajad. Vahtra rühma (kolme- ja nelja-aastased) lapsed kuulasid muinasjuttu „Hunt ja ute”, Kuuse rühma (kuue- ja seitsmeaastased) lapsed aga muinasjuttu “Miks hunt muutus kurjaks”. Mõlemas rühmas selgitas õpetaja lastele sõnu, mida iga päev ei kasutata. Pirni (kahe- kuni seitsmeaastased) rühmas ja Õuna (viiesed-kuuesed) rühmas loetud muinasjutud “Ahne hunt” ja “Hunt murrab rebasehärja” andsid lastele teadmisi Eesti kõnekäändudest.
Ettelugemise päeva tähistati Paikuse lasteaias Mesimumm ja Seljametsa lasteaias esimest korda. Osa võtsid kõik rühmad nii mõlemast majast, kokku 13 rühma. Seda võeti kui võimalust argirutiinile värvi anda. Rühma meeskond sai teemale loovalt läheneda. Sõime- ja nooremates aiarühmades kasutasid õpetajad ettelugemisel/jutustamisel visualiseerimist ja näitlikustamist (käpikud, pulganukud, pildid, looduslikud materjalid), mis aitab lapsel kuuldud loo sisu paremini tajuda. Mitmes rühmas kujundati ettelugemise ruum mõnusaks lugemispesaks eri valgustite, patjade ja vaipadega. Et keskendumine ei hajuks ja lapse tähelepanu tegevusel püsiks, on oluline liikumine. Lapse meelte fookuses hoidmiseks kasutati lastejooga kaartidega valitud asendeid. nooremas rühmas ruumide vahel liikumist, otsides kuuldud looga kokku sobivat pilti seinal; pusiti sõrmedel jutuga haakuvaid näpumänge.
Mitmes rühmas tehti koostööd lapsevanematega, kes käisid lastele ette lugemas. Samuti oli lugema palutud direktor. Ühes rühmadest läheneti teemale iseäranis meelihaaraval viisil: külla olid kutsutud koduhundid. Koeraomanikud lugesid lastele lugusid huntidest, seejärel said lapsed näha koerte meisterlikkust käskluste tundmisel ja kuuletumisel ja imetleda loomade trikitamisosavust.
Pärnu Päikesejänku lasteaias osales neli rühma. Loeti huntidega seotud jutukesi, joonistati loetud muinasjuttudest pilte ja näideldi käpiknukkudega. Erilisemaks hetkeks kujunes Jänkujütsi rühma lapsevanema venna ettelugemine, teistes lugesid jutte õpetajad.
Tammsaare lasteaias loeti ettelugemisepäeval kõigis kümnes rühmas. Ettelugejateks õppealajuhataja, maja remondimees, endine kasvandik. Nelja- ja viieaastaste rühmas luges lasteaia koolieelik. Enne vaadati pilte hundist (rahvusloom). Pärast lugemist arutleti jutu sisu üle. Eriline hetk: koolieelik luges väga vaikse häälega ja lapsed kuulasid teda hiirvaikselt.
Mai lasteaias võtsid ettelugemise päevast osa kõik 12 rühma. Kõige noorematele, kaheaastastele jutustas õpetaja katkendeid J. Püttsepa uuest raamatust “Väikese hundi lood”. Koos lastega vaadati pilte hundist, kuulati CD-lt hundi häält, jäljendati hundi ulgumist ja liikumist. Viieaastaste rühmas oli ettelugeja lapsevanem. Raamatust “Lugusid poistele” loeti ette lugu “Poiss, kes hüüdis: hunt!”. Jutu käigus korrati lastega lauseid ja mõeldi välja liigutusi, mis selles loos esinesid. Vanemate laste rühmas luges õpetaja lastele raamatut loomalugude sarjast “Hea hunt” ja nii mõnigi laps sai õpetajale lugemisel abiks olla. Räägiti hundist, kes on saanud meie rahvusloomaks.
Koolieelikud käisid ettelugemisnädalal Pärnu kontserdimajas lastekontserdil ,,Pillihunt”. Ettelugemispäeval vesteldi Pillihundist ja meenutati koos, millistes muinasjuttudes on hunt tegelane. Ettelugemispäev oli lastele põnev, hariv ja õpetlik. Dramatiseeriti tuttavaid muinasjutte „Hunt ja seitse kitsetalle“ ja „Punamütsike“.
Ettelugemispäeval osales Ülejõe lasteaias viis rühma. Ettelugejateks õpetajad, lapsevanem ja õpetaja abi. Kuulati muinasjutte hundist. Sipsiku rühm lavastas muinasjutu, matkiti loomade hääli. Puhhi rühma lapsed jutustasid kuuldu põhjal lugu ja siis joonistasid. Muumi rühma lapsed lavastasid kuuldud muinasjuttu käpiknukkudega
Tagasisidet andsid Pärnu linna lasteaednike Keel ja kõne aktiivi liikmed ja kontaktisikud: Eve Laidvee Raeküla lasteaiast, Aino Joa Männipargi lasteaiast, Maia Talinurm Tralli lasteaiast, Eve Köök ja Annika Nagel Kesklinna lasteaiast, Aili Järvesaar Liblika lasteaiast, Aive Sallo Audru Männituka lasteaiast, Merle Tankler Lasteaiast Pillerpall, Kärol Kohv Lasteaiast Pöialpoiss, Eve Niman Kadri lasteaiast, Anu Vill Paikuse ja Seljametsa lasteaiast, Eleri Tamar Päikesejänku lasteaiast, Lembi Kullam Tammsaare lasteaiast, Ene Laidvee Mai lasteaiast, Tiina Assafrei Ülejõe lasteaiast.