Unejutud, mille saatel ei soovi magama jääda

Eliise Jürgenson ja Agnes Talalaev jutustavad eestlastele õuduslugusid lõbu pärast. Foto: Karoliine Aus

1840. aastate lõpus tehti eksperiment viie inimesega, kes lukustati õhukindlasse ruumi, mis täideti Vene teadlaste väljatöötatud gaasiga, mis hoiab 15 päeva ärkvel. Kuuendal päeval katsid katsealused aknad kinni, pärast mida teadlastel puudus ülevaade olukorrast. 15. päeval, mil sõjaväelased ruumi sisenesid, tekitas vaatepilt judinaid: inimesed olid deformeerunud jõledateks olevusteks, kes toitusid omaenese lihast.

Selliseid õudseid lugusid jutustavad kaks armsat pärnakat Eliise Jürgenson ja Agnes Talalaev. Eliise töötab kokana ja Agnes turundab mitut ettevõtet ja õpib psühholoogiat. Argitoimetuste kõrvalt lindistavad nad krimi- ja kummituslugusid ning avaldavad neid igal nädalal taskuhäälingus Unejutud. “Kuna avaldame osi hilisõhtutel, oli see sobiv nimi,” põhjendas Agnes. Veel arvasid nad, et nende olemusega ei sobiks mingi õudne ega verine nimi.

Kuid miks ometi noored naised selliseid õuduslugusid uurivad ja jagavad? “Ühel suvel läksin WebARXi tiimiga Portugali, et segamatus keskkonnas töötada. Õhtuti pärast tööd tahtsin kuidagi puhata, aga muusikat ei viitsinud kuulata. Mõtlesin, et kuulaks mõnd podcast'i, ja leidsin sellise verise pildiga taskuhäälingu,” jutustas Agnes. “Mõtlesin, et tühja kah ning hakkasin kuulama.” Endagi üllatuseks meeldis see talle väga ja ta jagas seda sõbranna Eliisega. Ühel õhtul muljeid jagades mõtlesid tüdrukud, et nemadki võiksid kollijutte pajatada.