Suur tselluloositehas ei sobi Pärnumaale

Pärnu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liivi lahe seisund vajab parendamist, mitte uusi reostusallikaid.
Liivi lahe seisund vajab parendamist, mitte uusi reostusallikaid. Foto: Henn Soodla

Praegu on aktuaalne teema tselluloositehase võimalik planeerimine Pärnumaale ja kõige otsesema mõju alla satuksid Pärnu jõgi ja Liivi laht. Meil on süstemaatilist teavet Liivi lahe ökosüsteemist juba 1940. aastate lõpust, seega, Eesti teadlaste teadmiste pagasi üle selle lahe puhul kurta ei saa.

Viimane hinnang Liivi lahele on karm: kaheksast hinnatud komponendist said seitse hinde “halb” ja vaid üks “hea”. Seega, kogu Liivi lahe ökosüsteem on juba praeguse inimmõju tõttu halvas seisus. Kuna Pärnu laht on Liivi lahe osa, laieneb see hinnang Pärnu lahelegi.

Tselluloositootmist peetakse suurima keskkonna­mõjuga tööstusharuks ja selle üks eripärasid on, et eraldub märkimisväärne kogus peent orgaanilist hõljumit, mida on raske filtreerida. Tuntav osa sellest väljutatakse veekeskkonda. Est-Fori tehase eeskujuks olevas moodsas Äänekoski tehases on näitaja seitse kilogrammi ­tonni tselluloosi kohta, mujal kuni 18 kilo tonni kohta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles