Ulatame lasteaedadele abikäe!

, TÜ sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika üliõpilane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Viimasel kümnendil on Eesti eri nurkadesse ehitatud moodsaid lasteaedu, kus mudilased end tõepoolest hästi tunnevad. Aga nende kaunite uute hoonete kõrval leiab igast maakonnast laguneva fassaadi ja päevinäinud mänguväljakuga lasteaedu, kus põrandad lainetavad.

Sadadele noortele peredele on veel suurem probleem, et pea pooles kohalikes omavalitsustes ei jätku lasteaiakohti. Muret teeb rühmade liigne suurus, samuti see, et lasteaedades napib nii mänguasju kui õppevahendeid.

Vahendan siinkohal ühe lasteaiadirektori kirja (tema lahkel loal muidugi): “Lapsevanemad on püüdnud omalt poolt nii palju aidata, kui võimalik. Oleme organiseerinud talguid õueala korrastamiseks ja õuevahendite paigaldamiseks, piirdeaia ehitamiseks.

Remonditöid vanemate abiga pole me teinud, kuna meie maja tervikuna vajab tõsist remonti alates kogu elektrijuhtmestiku väljavahetamisest kuni mööbli uuendamiseni. Pisiremondiga ei ole meie hoones enam võimalik hakkama saada.

Lapsevanemad on toonud lasteaeda annetuse korras mänguasju, aga ka joonistuspaberit ja muid käeliseks tegevuseks vajaminevaid vahendeid.

Oleme püüdnud neid väga kokkuhoidlikult kasutada, aga vajadus oleks suurem, eriti nendel lastel, kes on pärit suurtest peredest ja kus vanemad töötud. Igasuguse abi üle oleksime väga õnnelikud.

Huvitegevuse (ringide) tarbeks ei ole meie lasteaia eelarves sentigi raha. Kõik ringid, mida oleme saanud organiseerida, on vanemad ise kinni maksnud.

Võib-olla tuli kirjeldus liiga pikk ja mõneti kurblik, aga selline see meie elu ühes maakohas on. Samal ajal oleme kogu personaliga optimistlikud ning tuleviku suhtes positiivselt meelestatud, sest lapsed on meil fantastilised ning rõõm nendest varjutab kõik majanduslikud mured.”

Samasuguse sisuga kirju tuli minu postkasti pärast seda, kui noored sotsiaaldemokraadid võtsid lasteaedadega ühendust, et saada täpne ülevaade lasteaedade olukorrast. Anname endale aru, et ei lasteaiajärjekordade lühendamine ega muude süvaprobleemide lahendamine pole otseselt meie võimuses. Aga üht-teist on võimalik alati ära teha!

Olukorra leevendamiseks algatasid noored sotsiaaldemokaadid kampaania “Aita lapsel olla loov!“, et juhtida avalikkuse tähelepanu lasteaedade raskustele ja abistada neid puuduvate vahendite muretsemisel.

Oma ettevõtmise raames kogume laste käeliseks tegevuseks hädavajalikku: paberit, pliiatseid, plastiliini, värve, liimi, savi. Ikka selleks, et parandada laste arenguvõimalusi ja aidata nende annet esile tuua.

Meile annab indu ja jaksu juurde see, et hoolimata alushariduse paljudest murekohtadest, on lasteaiaõpetajad ääretult positiivsed ja teevad pühendunult oma tööd.

Suureks toeks on need vanemad, kes suudavad ja tahavad oma lapse lasteaeda toetada kas remonditöödes või mööbli ja õppevahendite hankimisega.

Lasteaed on haridusasutus, kus peavad olema head tingimused nii õppetegevuseks kui kasvamiseks. Praegune vildakas rahastamissüsteem tekitab paratamatult küsimuse: kas lapse lasteaias käimine pole vahel vanemate eralõbu?

Meie põhjanaabritel on seevastu kogu lapse haridustee tagatud korraliku riikliku rahastamisega. Laste ja väikelaste juurdepääs hea hariduse juurde ei tohi sõltuda oma emade-isade majanduslikest võimalustest.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles