Linnagaleriis näeb Ungari kunstniku igavikuliste ideede näitust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Töödes käsitleb Martin ego puudumist ja seab selle olemasolu kahtluse alla. Põhiküsimused, millega kunstnik tegeleb, on universaalsed ega sõltu riikidest, kultuuridest ega ajastutest.
Töödes käsitleb Martin ego puudumist ja seab selle olemasolu kahtluse alla. Põhiküsimused, millega kunstnik tegeleb, on universaalsed ega sõltu riikidest, kultuuridest ega ajastutest. Foto: Henrik Martin

Kolmapäeval kell 17 avatakse Pärnu kunstnike maja galeriis Ungari kunstniku Henrik Martini igavikuliste ideede väljapanek “Vidya”, mida tutvustab kuraator Jana Huul.

Martin elab Budapestis ja on lõpetanud Ungari kaunite kunstide akadeemias maalikunsti eriala. Tema suur kirg on skulptuur.

Eelmisel aastal võeti ta vastu Ungari skulptuuriühingusse, teda on tunnustanud Ungari kunstnike liit. Martin on osalenud näitustel kodumaal, Prantsusmaal, Indias, Eestis. Tema teoseid on erakogudes ja Ungari muuseumis.

Martin on huvitatud asjadest, mis kannavad igaviku ideed, on inspireeritud idamaade filosoofiast ja õpetustest ning kosmoseuuringutest. Töödes käsitleb ta ego puudumist ja seab selle olemasolu kahtluse alla. Põhiküsimused, millega kunstnik tegeleb, on universaalsed ega sõltu riikidest, kultuuridest või ajastutest.

Kunstniku sõnutsi kasvavad tema teosed välja harjutustest, mida ta nimetab peeglisse vaatamiseks. “Keskendusin oma silmadele poolpimedas ruumis ja mõne aja pärast tundusid silmad teravamad, nägu hägusem ja tegelane muutus ebastabiilseks – mu näo peegelduse asemele ilmusid järjest uued ja uued võõrad näod. Seepärast tekitas see vaatepilt kui jälgitav egopiir minus huvi: millisest hetkest alates kaob tegelane silmadest?” arutles ta.

Reljeefides ja maalides otsib Ungari autor tasakaalu ainulaadsete ja eristatavate tunnusjoonte vahel. Seega lõplikult vormistab vaataja tunnustatud tegelase ise.

Tagasi üles