Muuseumis õpetatakse aardeist kunstfotosid tegema

Pärnu muuseumi peavarahoidja Ülli Kont aitab fotokunstnik Andres Adamsonil 160 000 museaali seast huvitavamad välja valida. Foto: Pärnu muuseum

Kuna 90 protsenti Pärnu muuseumi 160 000 museaalist on peidus fondides, kus neid hoitakse kindlal temperatuuril ja niiskustasemel ja külastaja ei näe, avaneb fotograafiahuvilistel võimalus luua neist oma kunstiline visioon töötubades.

Pärnu muuseumi arendusjuht Maarja Padari-Kallit lausus, et fotograaf Andres Adamson on Pärnu muuseumis olnud tihe külaline juba veidi üle aasta. Mullusest koostööst näitusel “Pärnu 100 kodukonda” on välja kasvanud sõprus, mis viinud järgmiste põnevate koostööprojektideni.

Adamson võttis ideel sabast, pidades tavaliselt ligipääsmatute ajalooliste objekte kunstfotodele jäädvustamise võimalust eriliseks. Esimene töötuba on juba toimunud ja siis keskenduti natüürmordile. Homses töötoas kaasatakse vaikellu elav modell ja kolmandas on fookus talipühadel.

Avastamisrõõmu peaks Adamsoni sõnutsi jätkuma nii pildistamis- kui ajaloohuvilistele. Peavarahoidja Ülli Kont märkis, et ettevõtmine on tore sellegi poolest, et nii saab fondimaterjale nii-öelda tuulutada. Fondides on varjul esemeid, millest osa ei pruugi kunagi pääseda näitusele, sest neil puudub lugu või ei ole need eksponeeritavad. Fotograafia töötuba lubab aga välja tuua esemeid hoopis muude parameetrite järgi kui näitusele otsides.

Padari-Kallit lisas, et osalemine eeldab fotoaparaati, millel olemas käsitsijuhtimine. “Loomulikult ei jää fotod arvutiavarustesse peitu, vaid muuseum leiab võimaluse põnevaid tulemusi ka külastajatega jagada,” märkis ta.