Nädalavahetusel saime teada, et Est-For Invest OÜ saatis reedel Eesti valitsusele kirja, milles soovib riigi eriplaneeringu lõpetamise asmel hoopis selle laiendamist. Nüüd tahavad tselluloositehase arendajad, et riigi eriplaneeringuala hõlmaks Pärnumaal Saarde ja Lääne-Virumaal Viru-Nigula valla territooriumi.
Juhtkiri: Est-For pressib edasi (1)
Kui algul kõlbas Est-Forile vaid Emajõe lähedus, siis nüüd üritavad ärimehed tehast sokutada kuhu tahes, kuid siiski pidades silmas ennekõike oma eesmärke. Suure riikliku huviga põhjendamist peab kartma. See võib tähendada, et riik ei pea kodanike häält ega kohalike omavalitsuste protesti millekski.
Riigi eriplaneeringu algatamisega annab kohalik omavalitsus ära otsustusõiguse.
Pärnumaal oleme eriti totras seisus. Kolm naabervalda on kui luik, haug ja vähk, kes ei suutnud tselluloositehase üle enne läbi rääkida ega oma seisukohti ühtlustada. Saarde tahab, Häädemeeste ei taha ja Pärnu alles kujundab arvamust. Kõigepealt rõhutagem peamist: riigi eriplaneeringu algatamisega annab kohalik omavalitsus ära otsustusõiguse. Selle äraandmise vastu oli viimatisel volikogul selgelt Pärnu linnavolikogu esimees Andres Metsoja. Volinike hulgas ei valitse üksmeel, aga see tuleb kiiresti saavutada. Ohtu võib sattuda aastatepikkune töö Pärnu jõgikonna tervise parendamise ja kalarikkuse taastamise nimel. Kui tselluloosi tootmiseks kasutatud vesi on pärast puhastusseadmete läbimist puhtam sellest, mida jõest võeti, tekib küsimus, miks niisuguste ettevõtete töötsükkel pole kinnine ehk vett ei kasutata korduvalt.
Pärnu Postimees on varemgi kirjutanud, et tselluloositehase riigi eriplaneering ei ole ainult ühe omavalitsuse asi, vaid puudutab kogu maakonda ja on piiriülese mõjuga Lätti. Seega on ülioluline, et Pärnu linn ja Pärnumaa omavalitsuste liit suudaksid juba lähiajal sõnastada oma argumenteeritud seisukoha tselluloositehase ja riigi eriplaneeringu suhtes. Kui ise hakkama ei saa, küsitagu rahvalt.