Juhtkiri: Est-For pressib edasi (1)

Kalev Vilgats
, Pärnu Postimehe arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu linnavolikogu liikmetele selgitati, mida kujutab endast riigi eriplaneering. Sellega nõustumisel annab omavalitsus ära otsustusõiguse.
Pärnu linnavolikogu liikmetele selgitati, mida kujutab endast riigi eriplaneering. Sellega nõustumisel annab omavalitsus ära otsustusõiguse. Foto: Joosep Laik

Nädalavahetusel saime teada, et Est-For Invest OÜ saatis reedel Eesti valitsusele kirja, milles soovib riigi eriplaneeringu lõpetamise asmel hoopis selle laiendamist. Nüüd tahavad tselluloositehase arendajad, et riigi eriplaneeringuala hõlmaks Pärnumaal Saarde ja Lääne-Virumaal Viru-Nigula valla territooriumi.

Kui algul kõlbas Est-Forile vaid Emajõe ­lähedus, siis nüüd üritavad ärimehed tehast sokutada kuhu tahes, kuid siiski pidades silmas ennekõike oma eesmärke. Suure riikliku huviga põhjendamist peab kartma. See võib tähendada, et riik ei pea kodanike häält ega kohalike omavalitsuste protesti millekski.

Riigi eriplaneeringu algatamisega annab kohalik omavalitsus ära ­otsustusõiguse.

Pärnumaal oleme eriti totras seisus. Kolm naabervalda on kui luik, haug ja vähk, kes ei suutnud tselluloositehase üle enne läbi rääkida ega oma seisukohti ühtlustada. Saarde tahab, Häädemeeste ei taha ja Pärnu alles kujundab arvamust. Kõigepealt rõhutagem peamist: riigi eriplaneeringu algatamisega annab kohalik oma­valitsus ära otsustusõiguse. Selle äraandmise vastu oli viimatisel volikogul selgelt Pärnu linnavolikogu esimees Andres Metsoja. Volinike hulgas ei valitse üksmeel, aga see tuleb kiiresti saavutada. Ohtu võib sattuda aastatepikkune töö Pärnu jõgikonna tervise parendamise ja kalarikkuse taastamise nimel. Kui tselluloosi tootmiseks kasutatud vesi on ­pärast puhastusseadmete läbimist puhtam sellest, mida jõest võeti, tekib küsimus, miks niisuguste ettevõtete töötsükkel pole kinnine ehk vett ei kasutata korduvalt.

Pärnu Postimees on varemgi kirjutanud, et tselluloositehase riigi eriplaneering ei ole ainult ühe omavalitsuse asi, vaid puudutab kogu maakonda ja on piiriülese mõjuga Lätti. Seega on ülioluline, et Pärnu linn ja Pärnumaa omavalitsuste liit suudaksid juba lähiajal sõnastada oma argumenteeritud seisukoha tselluloositehase ja riigi eriplaneeringu suhtes. Kui ise hakkama ei saa, küsitagu rahvalt.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles