Selts tutvustab mardikombeid

Laura Vadam
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mardijooks on rahvusvaheline komme, mis Eestise tuli keskaja lõpus sakslastega. 
Mardijooks on rahvusvaheline komme, mis Eestise tuli keskaja lõpus sakslastega. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Reede õhtul kell viis algab Pärnu aianduse ja mesinduse seltsi saalis mardipäevatrall, kus tutvustatakse selle päeva kombestikku ja tavade kujunemislugu. Ühingu juhataja Terje Ojaste hinnangul on eestlaste sanditamiskomme sügava tähendusega hinnaline traditsioon, mille hoidmine peaks olema iga eestlate südameasi.

Mardipäev kui rahvusvaheline tava tuli sakslastega Eestisse keskaja lõpus. Mardisandid käisid juba siis tumedalt riietatuna perest perre, tuues õnne ja edu. Samuti kontrolliti inimeste talveks valmistumist ja ülesannete täitmisega hakkamasaamist.

„Suur võit on juba see, et oleme lastele ja iseendalegi eeskujuks,“ leiab Ojaste. „Traditsiooni hoidmine on meie kõigi kohus.“

Seltsi ja linna kultuuri- ja spordiosakonna korraldataval trallil jutustatakse martide vastuvõtmise ja tervitamise rituaalidest, lauludest ja rõivastest. Mardiliste juhendaja ja tralli eestvedaja on Kai Kannistu. Pärimuslugusid mängib viiulil Toivo Tubli.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles