Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/05/11552064t1h59c7.jpg)
Kaupo Kruusiauk on ekraanidele saatnud parima võimaliku hingedeaegse vaatamise: portreefilm “Viimane vürst” (dokumentaalfilm Peeter Volkonskist) on aeglane ja lummav hümn aukartusele elu ees, austusele isade-poegade ja naiste-meeste vahel.
Minnes hingedest ja hingestatusest tulvil, ent seiskunud looduse asemel kinno vaatama Volgi-filmi, näete ülemlaulu armastavale naisele – Maria Volkonskajale. Näete ülimalt mõistvat-küpset tasakaalukat poega. Ja hämmastaval, ebaeestilikul kombel järjest tõusvas rütmis ja sügavuses humaanset Lugu.