/nginx/o/2018/11/06/11553741t1h069b.jpg)
Valu ja vatti, mida iga päev saab Pärnu Kesklinna sild, on raske kirjeldada. Kujutage ette näiteks kahte liigendbussi, mis kas Teatri või Tallinna maantee kohtumispeatusest iga paarikümne minuti tagant sillale suunduvad. Kaks pikka bussi, pikivahet vaid mõni meeter! Kas sillakonstruktsioonide kandevõime vastab sellisele koormusele? Tõesti, viimane aeg on uurida, kui suurt kahju on halastamatu roosterägalik sillale teinud.
Peaaegu veerand sajandit tagasi tehtud põhjalikum remont tuli sillale ilmselt kasuks, sest hiljem on pääsetud iluraviga. Teisisõnu on silla ressurssi halastamata ekspluateeritud, süvenemata sellesse, kui kaua saab veel vanaviisi jätkata. Nüüd on vähemalt eksperdid tõestanud, et armuaega enam ei anta, tuleb tegutseda.
Linnavalitsuse puhul tahaks siinkohal öelda: meest sõnast, linnaametnikku ninast, et Kesklinna silla rekonstrueerimisprojekt valmiks ikka tõesti järgmisel ja tööd tehtaks ülejärgmisel aastal. Siis on hea valimiste aastal 2021 rind puhevile ajada.
Võimalik, et Kesklinna silla rekonstrueerimisega õnnestub saada ajapikendust, kuid kolmanda silla teemat see päevakorrast maha ei võta. Kahju, et selge lahenduse asemel pakub praegune linnavalitsus tulevastele ametivendadele ebamäärast võimalust ehitada Pärnusse uus sild.
Pärnu Suursild oli sisuliselt Eesti Vabariigi kingitus sünnilinnale omariikluse 20. aastapäeval. 100 aasta juubeli puhul ei tõusnud riigi käsi aegadeks kestma jäävaks kingituseks, ehkki raha pole probleem. Ainuüksi tänavu antakse rumala aktsiisipoliitika tõttu Lätile ära pea üheksa Pärnu uue silla jagu raha!
Oleme seisus, kus korraga tuleks tegelda kahe sillaga.
Kuidas saab olla nii, et Tartus valmivad üle Emajõe sillad, aga meie ei saa isegi korralikku kavandit, projektist rääkimata? Tõsi, kuni meil pole valitsusele ette näidata silla alusdokumente, ei maksa rääkida rahastusestki. Oleme seisus, kus korraga tuleks tegelda kahe sillaga.
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)