Pöialpoiss – 20 eurosendi raskune punkar

Et näha pöialpoiste toimetusi ­silmade kõrguselt, tuleks jälgida kuuse- ja männi­noorendikke, kuhu nad järgnevad ­tihastele. Foto: Karl Adami

Sügis ja talv toovad tihti metsaavarustesse tormituuli, pimedust ja vaikust. Lõhnavate kuuseokste varjus tegutsevad pisikesed linnud. Need on pöialpoisid.

Pöialpoissi on meie mail kutsutud idiks ja kuldpeaks. Euroopa laululindudest on ta kõige pisem ja tema paigallend kuuskede vahel meenutab koolibri lendu, mistõttu teda on mõnikord kutsutud Euroopa koolibriks.

Kaalub pöialpoiss pea niisama palju kui 20 eurosenti. Tema lagipead katab kitsa äärisega kuldkollane triip, tiibadel on kaks valget vööti ja selg on rohekas. Kaugelt tundub kurva näoga pöialpoiss kollakas. Erutununa tõusevad tema peasuled püsti, tekitades punkarisoengu. Pöialpoiss püsib väga harva paigal üle paari sekundi. Ta on pidevas liikumises, sageli kõrgel puuvõrastikes. Mõnikord ripub okste küljes, teinekord rapleb sekundit kolm oksa kohal nagu lehelind, et napsata putukaid.