Häädemeeste on eriplaneeringu lõpetamise otsusega rahul

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Eriplaneeringu lõpetamine ei tähenda, nagu ei tuleks sellist tehast Eestisse kunagi.

FOTO: Elmo Riig

Kuula artiklit

Häädemeeste vallavanem Karel Tölp sõnas, et otsus lõpetada tselluloositehase eriplaneering on positiivne. Nüüd jääb edaspidi võimalus läbi rääkida, millisel kujul uus planeering algatada, kui Saarde valda peaks tselluloositehas siiski rajatama.

Tölp arvas, et isegi kui tehase tarvis tehakse uus eriplaneering, küsib valitsus seisukohta teisteltki plaaniga seotutelt, selmet uurida arvamust ainult ühelt omavalitsuselt, kus tehas asub. “See on see, mis me tahtsime, oleme rahul,” tunnistas ta.

Tänasel valitsuse pressikonverentsil teatas riigihalduse minister Janek Mäggi, et eriplaneeringu lõpetamine ei tähenda, nagu ei tuleks sellist tehast Eestisse kunagi. Peaminister Jüri Ratas märkis, et tuleb päev, mil tselluloositehas Eestisse rajatakse, ja see pole vale suund. Ent erasektor saab uuringuid teha ka riigi eriplaneeringuta.

Peaministri sõnutsi on Pärnumaal teada, et tehas võib puudutada kolme–nelja omavalitsust, ent olemas on neist ühe otsus. Avalikkuse aspekt on tema hinnangul õppetund, et ilma omavalitsuste toetuseta on võimatu tehast rajada.

Pärnu Postimehel ei õnnestunud ühendust saada Est-For Invest OÜ esindaja Aadu Polliga, et pärida kuidas arendaja plaanib nüüd tselluloositehase rajamisega edasi minna. Langetas ju Saarde volikogu 17. oktoobril otsuse toetada oma territooriumil tselluloositehase uuringuid. Pärnu ja Häädemeeste esindajadki on teada andnud, et pole eos tehase rajamise vastu, kuid kohalikel omavalitsustel, kus vabriku mõjud hakkavad tunda andma, peaks olema otsustusõigus. Viru-Nigula vald Lääne-Virumaalgi on vabriku uuringutega päri.

Tölp viitas Pärnu volikogu esimene Andres Metsoja öeldule, et kõigepealt tuleks selgeks teha Natura aladega seonduv. Kas Liivi lahe äärde on keskkonnakaitseliselt üldse võimalik niisugust tehast rajada? Teiseks võiks uuringud ära teha enne, kui planeering algatatakse. Seejärel saaks valida menetlusliigi.

Pärnumaa ornitoloogi ja looduskaitsja Mati Kose väitel on esimene eesmärk saavutatud: Viljandi ja Tartumaal algatatud eriplaneeringuga enam ei üritata Pärnumaal ranniku omavalitsuste selja taga tehase mõttega edasi minna. Ta pidas õigeks lõpetada Petitsioon.ee keskkonnas allkirjade kogumine üleskutsele “Me ei taha Est-Fori tselluloositehast Pärnumaale”. Tänalõunase seisuga oli see kogunud 1126 häält.

Kose lubas valvel olla: siis saab vajadusel inimesi mobiliseerida oma sõna sekka ütlema. Kose on algusest peale tehase vastu, sest sedavõrd suur vabrik, mis pretendeerib kolmandikule Eestis raiutavast puiduvarust, pole jätkusuutlik ega majanduslikult otstarbekas. Ta selgitas, et kuna Hiina majandus kasvab, on tselluloosi nõudlus praegu suur ja hind kõrge. Pea igal kontinendil on alustatud suurte tselluloositehaste rajamise ettevalmistustöid, ent nende valmides tekib võistlev ülepakkumine. See võib Kose hinnangul tähendada, et paljud neist tehastest lähevad enne, kui investeeringu tagasi teenivad, pankrotti või hakkavad maksumaksja raha eest kerjama endale erikohtlemist.

Tagasi üles