Kogukond soovib väärikast koolihoonest kruusakaevurid eemal hoida ning ootab ettevõtjat, kes sellele uue elu annaks

Annika Kuusik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endise koolimaja saatuse üle tuli kolmapäeva õhtul arutlema üle kolmekümne inimese.
Endise koolimaja saatuse üle tuli kolmapäeva õhtul arutlema üle kolmekümne inimese. Foto: Urmas Luik

Üleeile õhtul kogunesid üle 30 kohaliku külaelaniku ja Tori vallaametnikud vanasse ja paljudes nostalgiat tekitavasse Selja koolimaja hoonesse, et arutada kultuurimälestiste hulka kuuluva väärika maakividest maja edasise saatuse üle. Kas hoone müüa ja leppida selle asemele tõenäoliselt rajatava karjääriga, kuna sealsed väärtuslikud kruusavarud tooksid kopsaka raha, mitte ei neelaks seda? Või investeerida ja loota, et tuleb keegi soovi ja ideega sellele jälle elu sisse puhuda ning seeläbi hoida seda, mis kogukonnale armas?

Õhk oli emotsioonidest paks. Kohal olid kunagised õpilased, õpetajad ja need külaelanikud, kes selles koolis ei õppinud, vaid käisid hoopis seal toimetanud baaris või kinos ja soovivad, et küla ajalugu säiliks. Samuti need, kes ei soovi, et nende naabrusesse järjekordne kruusakaevandus tekiks. “Olen siin koolis käinud, minu poeg on käinud, lapselapsed, isa, onu. Muidugi on emotsionaalne side ja tahame, et maja säiliks,” lausus Krista, kes istus üle pika aja jälle klassiruumis, kust omal ajal algas tema haridustee. “Mina olen väikese poisina siin karjääri nõlvadel võsa raiunud. Siin oli väga vinge suusarada kunagi,” meenutas üks kohaletulnu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles