Vapikotka tiibade all tähistab Kaitseliit 100 aasta juubelit

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabadussõja käigust, väejuhtidest ja autasudest annab ülevaate kaart, mida tutvustab Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealiku üles­andeid täitev major Kristian ­Kivimäe.
Vabadussõja käigust, väejuhtidest ja autasudest annab ülevaate kaart, mida tutvustab Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealiku üles­andeid täitev major Kristian ­Kivimäe. Foto: Urmas Luik

Kaitseliitlaste vapil lehvitab tiibu kotkas, tugevuse ja jõu sümbol. Lind, kes parema jala küün­tega hoiab meie kolme lõviga vappi ja vasakuga seda kaitsvat mõõka. Homme, 11. novembril, tähistab üle 16 000 liikmega vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon 100. aastapäeva. Arvates siia juurde Naiskodukaitse, Noorkotkad ja Kodutütred kui Kaitseliidu allorganisatsioonid, on ligemale 26 000 neid, kes panustavad oma väärtuslikemat vara, aega, et elaksime siin väikesel maalapil Läänemere ääres turvaliselt.

Selliste taustateadmistega ulatan terekäe Kristian Kivimäele, Kaitseliidu Pärnumaa maleva staabiülemale malevapealiku ülesannetes. Major Kivimäe kabinet jääb staabihoone teisele korrusele. Kunagi vaatas neist akendest välja Uulu parun Reinhold Stael von Holstein, kes selle uhkete puunikerdustega maja suguvõsale suvelossiks ehitas.

Ajalugu pööras nii, et enne Umsiedlung’it (sks k ‘ümber-asu(sta)mine’) müüs Holsteini ­järeltulija residentsi praeguses ­rahas poole miljoni euro eest Kaitseliidule. Võimud ja kasutajad vahetusid, aga õnneks pidas hoone ajale vastu nagu tammepuust uksed ja uhkete käsipuudega treppki.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles