Sulev Alajõe: Keskendugem Pärnu suurimale katsumusele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Haridussüsteem peaks rohkem pöörama näo oma ettevõtete suunas, et õpetajad saaksid teooria sidumisel äripraktikaga tekitada huvi meie firmade vastu. TÜ Pärnu kolleži tudengipäevade rongkäik.
Haridussüsteem peaks rohkem pöörama näo oma ettevõtete suunas, et õpetajad saaksid teooria sidumisel äripraktikaga tekitada huvi meie firmade vastu. TÜ Pärnu kolleži tudengipäevade rongkäik. Foto: Ardi Truija

Hiljutistes arvamustes esitatakse küsimus, mis on Pärnu suurimad probleemid ja mida nende lahendamiseks teha. Rahvastikuregistri andmetel oli aastal 2005 Pärnumaal 91 516 elanikku, 2018. aasta alguses 86 163. Kõik rahvastikuprognoosid näitavad vähenemise jätku, seejuures vananemist ehk pensionäride arvu suhtelist kasvu laste ja tööealistega võrreldes.

Kas miski saab kohalikus arengus olla tähtsam kui elanike püsimine ja heaolu, ideaalis kasv ja noorenemine?

Pärnu(maa) edukus sõltub suuresti sellest, kui kasumlikud ja eksportivad on siinsed ettevõtted. Kui ei leidu ametikohti, pole avalike teenuste kasutajaid ega mõnusat elukeskkonda. Erinevalt näiteks Tartumaast on meil suur erasektori osa: üle 60 protsendi tööhõivest.

Tagasi üles