Sealiha skoorib, kuid lamba- ja loomaliha valikki on kohalikes lihapoodides päris hea

Annika Kuusik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lambakintsuga poseeriv Suur-Sepa 13 kaupluse omanik Arvo Lätt rääkis, et suuri koguseid ta korraga ei telli, seda selleks, et midagi seisma ei jääks ja kaup oleks letil alati värske.
Lambakintsuga poseeriv Suur-Sepa 13 kaupluse omanik Arvo Lätt rääkis, et suuri koguseid ta korraga ei telli, seda selleks, et midagi seisma ei jääks ja kaup oleks letil alati värske. Foto: Mailiis Ollino

Eestlase lemmik on kahtlemata sealiha. See on meie lihapoodide põhiline müügi­artikkel ja eelistatud valik söögilaual. Kuid järjest enam soovivad inimesed seaprae asemel süüa näiteks kas lambakarreed või mooritud vasikat. Nagu nõudlus, nõnda pakkumine. Enamikus Pärnu lihapoodides on eri liha valik täitsa olemas, ka kõige nõudlikumale kliendile. Tõsi, parem kraam kipub ruttu otsa saama, vahel tuleb kaubapäevadel kohe sabas olla.

Neil, kes otsivad sealihale vaheldust, tasuks Pärnus seada sammud Suur-Sepa 13 lihapoodi. See kauplus on omajagu kolinud, näiteks viimati tegutses Mai turu külje all. Omanik Arvo Lätt märkis, et kuna klientuur püsib, on ta poodi pidama jäänud. Peale sealiha on siin alati saada värsket Eesti tootjate lamba-, vasika- ja noorloomaliha. Liha pärineb Läti sõnutsi Viljandimaalt Karulast väiketalunikult. Kuna lambaliha kvaliteet sõltub suuresti looma vanusest, märkis Lätt, et neilt saab alati üksnes noore lamba liha. “Oleme võtnud ainult noori lambaid, ei taha oma mainet maha teha,” sõnas ta.

Paremad palad saavad kiiremini otsa. Näiteks pidi üliruttu letilt kaduma vasika- ja lambamaks. Maksa ostetavat üldse palju. Et kaup oleks alati värske ega jääks seisma, ei tellita kunagi suuri koguseid. “Kui saab otsa, siis tellime,” ütles Lätt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles