Nädalast jäi kõlama: Tuleohtlikud teemad

Foto: Andres G. Adamson

Lõppev nädal oli tuleohtlik, nii otseses kui poliiti­lises tähenduses. Rändekompakt oleks peaaegu ­viinud valitsuse ametist, kuid Jüri Ratase kannatlikkus tasus lõpuks ära. Nüüd on pall riigikogu väljakupoolel ja ­valitsus oma käed tülikast dokumendist puhtaks pühkinud. Õigus­teadlane ja akadeemik Lauri Mälksoo avas Postimehes selle kompakti olemuse kõige täpsemalt. Tegemist on dokumendiga, mis oleks justkui midagi lepingu ja pelga poliitilise deklaratsiooni vahepealset. Nii et võiksime lõpmatuseni jaurata, kas selle heaks kiitmine toob hiljem Eestile mingeid kohustusi kaasa või ei. Mälksool jätkus julgust välja öelda, et rändekompakt pole õnnestunud, aga Eesti võiks sellega liituda, kui riigikogu või valitsus deklareeriks selge sõnaga, et sellega ei kaasne Eestile juriidilisi kohustusi. Riigikogu erakorra­line istung esmaspäeval peaks tooma selgust.

Põlengud tühjades või halvas seisukorras majades. Inim­ohvriga tulekahju Sindis näitas, et kui omanik ei taha varisemisohus elamispinnalt lahkuda, ei saa päästeamet, politsei ega linnavõim sundida.

Kui inimene endast ei hooli, siis kahjuks kätkevad sellised olukorrad ohtu naaberkinnistute elanikele ja nende varale. Ei oska ajalehtki siin midagi muud soovitada kui seda, et ohtlikud kolemajad tuleb lammutada.

Keeleinimesed rõõmustavad uue õigekeelsussõnaraamatu üle. Olen lugenud gümnaasiuminoorte tekste ja neid ei aja aru peale isegi mitme sõnastikuga. Muidugi peab keel muutuma ja ajaga kaasas käima, aga samal ajal võiks säilitada kirjapildis mingi lugupidamisegi. Mitte Eesti vabariik, vaid Eesti Vabariik, mitte vabadussõda, vaid Vabadussõda.

Lehes on presidendi kantselei, aga kui selle kontoriga on vaja suhelda, kirjutatakse millegipärast aupaklikult Vabariigi Presidendi Kantselei. Kas tuleohtlikud sõnad või silmakirjalikkus?