Juhtkiri: Turvalisi debatte

Debatt. Illustreeriv foto. Foto: Madis Sinivee

Euroopa Parlamendi liige Indrek Tarand sekkus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) meeleavaldusse Toompeal ja sai oma väljaütlemis(t)e eest vihastelt ekrelastelt räsida. EKRE-le pannakse nüüd pahaks, et miitingu korraldajad ei suutnud seda ohjata. Tarandile heidetakse ette, et ta takistas seaduslikult korraldatud avalikku koosolekut. Kumbki pool on teinud avalduse politseisse, aga mõneti meenutab see katla ja paja juhtumit.

Demokraatlikule ühiskonnale on võõras vägivald oma seisukohtade kaitsmisel ja oponentide ründamisel. Kõigepealt hakatakse lööma Lossi platsil, siis juba Toompea lossis. Mis polegi ennekuulmatu, sest Asutavas ­Kogus sai hilisem viimane peaminister Jüri Uluots kõrvakiilu Johannes Zimmermannilt ja veebruaris 1929 lõi riigikogu liige Artur Tupits prillid eest minister Leopold Johansonil. Viimase kahe puhul ei seganud see pärast koos valitsusse kuulumast. Taasiseseisvunud Eestis sooviks, et kätega oma seisukoha selgeks tegemine oleks möödanik.

Mis Pärnu Postimeest teeb murelikuks, on see, et ees ootavad riigikogu valimiste debatid. Pärnumaa valimisringkond torkab silma erandlikkusega, sest siin saavad väitlusruumis kokku kodumaise poliitika raskekahurid Kadri Simson, Toomas Kivimägi, Indrek ­Tarand, Mart Helme ja Andres Metsoja. Eeldame säravat mõtete ja ideede tulevärki ning nauditavat verbaalset duelli, mitte käsikähmlust.

Taasiseseisvunud Eestis sooviks, et kätega oma ­seisukoha selgeks tegemine oleks möödanik.

Läinud sügisel, kui kolledži kohvikus ­debateerisid kohalike valimiste esinumbrid, viibisid pealtvaatajate hulgas politseinikud, ent mitte korra tagamiseks, vaid neil oli ­kandidaatidele küsimusi. Kas seekord peaks politsei kaasama selleks, et nad oleksid valmis parlamendi liikme kandidaate lahutama? ­Tarandile meeldib improviseerida ja provotseerida – selle poolest ta eristubki paljudest poliitikutest. Poliitilised oponendid peaks ­säilitama külma närvi ja märkama õigel ajal, ­kuhu on maha visatud banaanikoor, et mitte libastuda.