Metsis – ettevaatlik suur kanaline

Veidi suurem lootus on metsiseid kohata hommikul. Foto: Karl Adami

Ninasõõrmed täitusid sookailu- ja männiokkahõnguga, mida võimendas hommikune kargus. Hilissügisene männikupõrand oli pärast öist külma krõbiseva ja sahiseva härmavaibaga kaetud, mistõttu hiilida polnud sel hommikul võimalik. Seisma jäänud, tervitas mind sellegipoolest vaikus, mida haavas vaid vali naksutamine. Püüdsin hiirvaikselt helitekitaja suunas lii­kuda ja jõudnud pisut lähemale, märkasin, et see naksutaja oli metsisekukk, kes mulle tuttava metsanurga oli hõivanud.

Proovisin veel lähemale minna, kuid metsisekuke ja teda ümbritsenud kanade meeled olid sel hommikul teravamad. Valju tiivasahina saatel taandusid metsa­linnud veidi eemale, kuhu mul sel hommikul asja polnud.

Metsised on küllaltki ettevaatlikud linnud ja enamasti olen kohanud nende tegevuse jälgi: väljaheiteid kännul, jälgi lumel või sulehunnikut metsas. Harva olen silmanud metsiseid enne kui nemad mind. Suure, pageva kanalise lend hakkab aga metsas kohe silma. Veidi suurem lootus on metsist kohata hommikul, sõites metsavahelisel kruusateel. See pakub laia valikut kivikesi, mida metsis sööb toidu seedimiseks.