Jüri Lebedev: Erahuvikoolide rahastus vajab täiustamist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erahuvikoolide rahastamise põhimõtted on olnud samad 15 aastat. Ilmselt tuleb igal volikogu istungil linnavalitsuselt küsida, kuidas teemaga tegeldakse.
Erahuvikoolide rahastamise põhimõtted on olnud samad 15 aastat. Ilmselt tuleb igal volikogu istungil linnavalitsuselt küsida, kuidas teemaga tegeldakse. Foto: Urmas Luik

Vahetult enne volikogu viimast istungit ilmunud artikkel abilinnapea Marko Šorini sulest (“Huviharidus pole sport”, PP 1.11) andis vahest kõige paremini aimu sellest, kuidas koalitsioon suvepealinna juhib. Õigemini ei juhi. Vähemalt hariduse valdkonnas, mis otseselt on lugupeetud abilinnapea hallata.

Kohati ja õigustatult jääb mulje, et Šorinit ei huvitagi linna hariduselus toimuv. Kuidas muidu selgitada tõsiasja, et abilinnapea ei viibinud volikogu kultuuri- ja hariduskomisjoni eelmisel istungil, kus aruteluks oli linnavalitsusele ülesande andmine hinnata, kuidas ja millal täiustada erahuvikoolide rahastust. Mõistetav, valimised tulemas.

Kas Šorinile tuleb uudisena, et erahuvikoolide rahastuse põhimõtted on senisel kujul muutuseta püsinud 2004. aastast? Tundub küll, vähemasti tema artiklit lugedes.

Tagasi üles