Annely Akkermann: Arvud on ausamad kui sõnad (6)

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kamin annab sooja ja tulle vaadates selginevad Saare talu elutoas selle perenaise Annely Akkermanni mõttedki.
Kamin annab sooja ja tulle vaadates selginevad Saare talu elutoas selle perenaise Annely Akkermanni mõttedki. Foto: Urmas Luik

Saare talu elutoa kaminas põleb tuli, akna taga on tinahall taevas ja loksuvad sama tooni Kihnu väina lained. Perenaine Annely Akkermann lõikab köögis ahjusooja saia ja muretseb, et tainas kerkis kehvasti ja küpsetis ei näe just parim välja. Pole hullu, maitseb hästi ja või sulab viilul.

Suures merevaatega kambris on lugemisjärje pealt käest pandud raamat, kunagise sotsiaal-, sise- ja keskkonnaministri ning riigikogu liikme Marko Pomerantsi äsja ilmunud „Minu ministeeriumid“, milles ekspoliitik jagab isiklikke kogemusi kõrgel ametitoolil istumise ajast. Huumori võtmes, elu liiga tõsiselt võtmata. See nagu autorgi meeldib Kihnu Annelyle, nagu folkorist Ingrid Rüütel teda oma raamatus „Naised Kihnu kultuuris“ nimetab.

Kihnlased kutsuvad kodusaarlasi talunime järgi: neil on Saare Annely, keda nad on tundnud 46 aastat. Akkermannide sugupuu üks harusid ulatub 1686. aastasse, teised on lühemad, algavad 1802. aastast.

Kauaaegse suhtlemise ajel ütlen minagi Annelyle sina, seda enam, et Liivi lahe suurima püsiasustusega väikesaarel tundub teietamine peenutsemisena. Räägime Kihnust, Pärnu linnavalitsuse ja riigikogu aastatest, tipp-poliitikasse pürgimisest, aga ka avaliku elu tegelase eraelust, sest kuluaarides ringleb arutelu Annely Akkermanni ja Port Artur Grupi juhtfiguuri Viljo Vetiku lahkumineku üle.

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles