Pärnumaale piisab neljast tuletornist (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Virtsu 1951. aastal ehitatud tuletorni juures on säilinud sinna 1882. aastal ehitatud õliaida varemed.
Virtsu 1951. aastal ehitatud tuletorni juures on säilinud sinna 1882. aastal ehitatud õliaida varemed. Foto: Urmas Luik

Inimesi irriteerivate ehitiste loetellu nagu lossid, sillad, kirikud, kindlused, kloostrid võib mereäärsetel aladel lisada kindlasti majakad, olgu need siis tule­tornid või pelgalt tornidena ­ehitatud majakate vähemad vennad – tulepaagid.

Nagu kirikuid või losse trükitakse tänapäeval majakaidki postkaartidele, neist koostatakse filateeliasarju ja moodsal ajal on nii mõnestki neist saanud turismi­magnet ja paikkonna sümbol. Nii on see näiteks Hiiumaa Kõpu tuletorniga, mida aastas külastab ligikaudu 20 000 inimest ja mis tänavu valiti veeteede ameti korraldatud rahvaküsitluse põhjal Eesti lemmiktuletorniks.

Pärnumaal on külastajatele seni olnud muuseumina avatud ainult Kihnu tuletorn, mida praegu remonditakse, kuid selle uks lubati huvilistele taas lahti teha tuleval suvel.

Kodumaa majakatest on markide sarja trükkinud Eesti Postki. See koosneb 30 margist ja Pärnumaalt on sinna jõudnud Manilaiule 1933. aastal püstitatud tulepaak ja Virtsu tuletorn, mis sai Pärnumaa osaks haldusreformiga.

Tagasi üles