/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/12/03/11625044t1h064a.jpg)
Tänasest 20. detsembrini saab igaüks kaasa rääkida tänavuse aasta sportlase valikul.
Algas aasta sportlase rahvahääletus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvahääletusel saab Eesti Olümpiakomitee kodulehel oma lemmikule hääle anda aasta mees- ja naissportlase, aasta võistkonna ja aasta treeneri kategoorias.
Pärnumaalastest kandideerivad aasta parimate sportlaste valimisel maadleja Helary Mägisalu ja kettagolfar Kristin Tattar
Mägisalu võitis tänavustelt kreeka-rooma maadluse Euroopa meistrivõistlustelt hõbemedali.
Tattar võitis kettagolfi 2018. aasta Euroopa meistrivõistlustelt pronksmedali ja sai maaillmameistrivõistlustelt kaheksanda koha. Ala tippturniiril, Ameerika lahtistel meistrivõistlustel sai Kristin neljanda koha. Tänavuse võistlushooaja lõpuks oli ta kettagolfi maailma reitingutabelis kümnendal positsioonil.
2018. aasta meessportlane, naissportlane, võistkond ja treener selguvad rahvahääletuse, spordiajakirjanike ja spordialaliitude hääletustulemuste liitmisel. Võrdsete punktide korral pälvib tiitli ajakirjanike hääletusvoorus parema koha saavutanud sportlane.
Samuti valitakse aasta noorsportlane, kes selgitatakse välja spordiajakirjanike ja -organisatsioonide hääletustulemuste põhjal.
Laureaadid kuulutatakse välja 27. detsembril Saku Suurhallis galaõhtul ““EV 100” spordiaasta tähed 2018”, mille otseülekannet saab jälgida Kanal 2 ja Postimehe portaali vahendusel.
EOK asepresidendi Tõnu Tõniste hinnangul oli lõppev spordiaasta õnnestumis- ja emotsioonirohke.
„Usun, et tänu tulemustele ja emotsioonidele, mida meie sportlased on tänavu pakkunud, tuleb kõigis auhinnakategooriates ihaldatud Kristjanite pärast tihe konkurents ja võitja ennustamine on keeruline,” avaldas Tõniste. “Tavapäraselt lisab palju põnevust rahvahääletus, kus tulemuste kõrval väärtustab sporti jälgiv inimene alati emotsioone, mida sportlased oma sooritustega on pakkunud. Tulemuspõhisema vaate toob hääletusse spordiajakirjanike ja -organisatsioonide hinnang, kuid ega siingi lihtne ole, sest tugevaid tulemusi on palju ja eri alade resultaatide võrdlemine on väljakutse nagunii. Aga iga hääl on paremusjärjestuse selgitamisel oluline. Kutsun kõiki spordiaasta parimate valimisel kaasa lööma!“
Eestis on aasta parimaid sportlasi valitud juba üle 80 aasta alates aastast 1931, kui Eesti Spordilehe avanumbris küsiti lehelugejailt eelistusi 1930. aasta kohta. Toona nimetati aasta parimaks sportlaseks kergejõustiklane Elmar Rähn. 1933. aastal võttis selle tava ametlikult üle Tallinna spordipressi klubi ja parima tiitli pälvis taas kergejõustiklane: Nikolai Küttis. 1955. aastast on parimaid valitud järjepidevalt. Traditsiooni on aja jooksul täiustatud: 1967. aastast valitakse eraldi aasta mees- ja naissportlast, 1969. aastal lisandus aasta võistkond ja 1988. aastast antakse välja aasta treeneri tiitlitki.