Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/10/14/3431903t1h5320.jpg)
/nginx/o/2018/12/03/11625724t1h19c8.jpg)
Olen küüditatute laps, sündinud Siberis. Elu kurvematel hetkedel olen mõelnud, mis juhtuks, kui oleks võimalik ajas tagasi rännata ja vaadata silma neile meestele, kes pea 70 aastat tagasi saatsid minu ema ja isa ühes perega külmale maale. 26. novembril Tallinnas Lossi platsil seistes haaras mind korraks õud, et lõpuks vaatangi küüditajatega tõtt.
Esimene ehmatus kadus ja tunnistasin endale, et ju oli võrdlus küüditajatega ülekohtune. Tegelikult pidas vaid väike osa pikettijaid end agressiivselt ja ähvardavalt üleval.