Lugejakiri: Vihakõne ihalemine loob vaikiva ajastu

EKRE liige Kenno Põltsam arvab, et 26. novembril sotsiaaldemokraatide organiseeritud provokatsiooni eesmärk oli kahjustada EKRE mainet ja tasalülitada enne valimisi rahvuskonservatiivide liikumine. Foto: Tairo Lutter

Kired ÜRO rändeleppe ümber on näiliselt vaibunud. Valitsus veeretas välispoliitilise otsuse kuuma kartulina seadusandliku kotta, kus see 41 poolthäälega vastu võeti. Selle käiguga päästeti valitsus: sotsiaaldemokraadid said oma rändepakti ja erakond Isamaa säilitas vastu hääletades veel kuidagi oma rahvusliku näo. Kuid õhku jääb küsimus, kas sellega suudeti rahuldada rahva isu iseotsustamise ja suveräänse Eesti järele.

ÜRO rändeleppe 17. eesmärk algab tekstiga: “Pühendume sellele, et kõrvaldada igas vormis diskrimineerimine, mõista hukka igasuguse rassismi, ­rassilise diskrimineerimise, vägivalla, ksenofoobia ja seonduva kõikide migrantide vastase sallimatuse ning võidelda nendega kooskõlas rahvusvahelise inimõigustealase õigusega. Lisaks pühendume sellele, et edendada avatud ja tõenduspõhist avalikku arutelu rände ja migrantide teemal partnerluses kõikide ühiskonna osadega, see tekitab realistlikuma, humaansema ja konstruktiivsema tajumise sel teemal. Samuti pühendume sellele, et kaitsta väljendusvabadust kooskõlas rahvusvahelise õigusega, tunnistades, et avatud ja vaba arutelu aitab põhjalikumalt mõista kõiki rändeaspekte.”