Vaadake, kelle valis kulka tänavu Pärnumaa tublimateks kultuuri- ja spordiinimesteks!
7. detsember 2018, 12:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/12/07/11636207t1hd640.jpg)
Kultuurkapitali Pärnumaa ekspertrühm valis välja tänavused elutööpreemia laureaadid, kultuuritegija ja -sündmuse, sporditegija ja -sündmuse aastapreemia saajad.
Elutööpreemiaga tunnustatakse puhkpillimuusika entusiasti Rein Vendlat ja spordielu edendajat Kaiu Kustassoni.
Rein Vendla, kes on Pärnumaal puhkpillimuusikat arendanud üle 40 aasta, pälvib kultuuri elutööpreemia.
Vendla on Pärnus asutanud mõnegi orkestri ja dirigeerinud paljusid kollektiive. Praegugi mängib tema käe all neli orkestrit: Ülejõe põhikooli, Koidula gümnaasiumi, Pärnu noorte ja muusikakooli puhkpilliorkester.
Vendla dirigendikepi all on kollektiivid aastaid osalenud üldlaulu- ja -tantsupidudel. Tuleva aasta laulupeoks „ Minu arm“ valmistub tema juhatusel kaks noorte puhkpilliorkestrit.
Vendla valmistab noori puhkpillimängijaid ette Pärnu muusikakooliski.
Kaiu Kustasson on korraldanud Pärnumaa spordielu viimased 27 aastat ja sellest suure osa Pärnumaa spordiliidu tegevjuhina. Ta on tunnustatud spordijuht nii maakonnas kui kogu riigis. Aastast 2002 on ta maaspordiliidu Jõud asepresident ja aastast 2012 Eesti Olümpiakomitee esindajate kogu liige, teda on autasustatud Pärnumaa vapimärgiga.
Kustasson on tulvil energiat, veab maakonna suve- ja talimängude korraldust, tunneb muret võistkondade lähetamise pärast Eesti mängudele, kus Pärnumaa on olnud edukas: enamik kordi kolme parema hulgas. Propageerib tervislike eluviise ja on oma aktiivse eluviisiga eeskujuks.
Pärnumaa kultuuripärli tiitliga tunnustatakse sel aastal Jekaterina Põldotsa, kes kinkis Eestile 100 aasta juubeliks vabaõhulavastuse „Saja-aastane öö“, millest said osa nii tuhanded tegijad kui pealtvaatajad kõikjalt Eestist. Suursündmuse ettevalmistus kestis kaks aastat alates lavastuse ideest meeskonna kokkupaneku, tantsude loomise-lavastamise, projektide kirjutamise, üldise korralduse ja kommunikatsioonini.
Põldots on tegus olnud ka Audru noortekeskuse käivitamisel, Audru laululava ehitamisel ja kohaliku kultuurikeskuse renoveerimisel.
Põldotsa arvele võib samuti panna Bachi muusikalauda avastamise ja kontserdipaigaks kujundamise. See on uus kontserdipaik, kuhu tullakse muusikat nautima kogu riigist.
Tänavu võttis Põldots üle Audru spordiseltsilt üle kohaliku sildade jooksu korraldamise.
Aasta kultuuritegijaks nimetas kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgrupp kunstnik Al Paldroki, kel sel aastal olnud personaalnäitus Jason Vassi galeriis Los Angeleses, maailma kunsti-Mekas New Yorgis Wild Embeddingsi galeriis, California pealinnas Sacramentos M5 Art Space’i galeriis.
Pärnus tegi Paldrok retrospektiivse näituse Endla teatrigaleriis, kus tema maailma vallutanud loomingut eksponeeriti kodulinna rahvale.
Paldrok dirigeeris Augustiunetuse raames rahvusvahelist performance’i-aktsiooni Pärnu kunstnike majas ja linnaruumis ja tema tema juhtimisel toimus kultuuriklubis Tempel tegevuskunstide öö koostöös Põhjamaade kunstnikega.
Aasta sporditegija tiitel kuulub Argentinas Buenos Aireses noorte olümpiamängudel sõudmise ühepaadil pronksmedali võitnud Greta Jaansonile. Tähelepanu väärib fakt sellepärast, et see on Eestile üldse esimene medal noorte suveolümpialt.
Jaanson on vaatamata noorusele – ta on 18 – juba Eesti naiste sõudmise esinumber ja tuli tänavu ühepaadil esikümnesse nii noorte Euroopa kui maailmameistrivõistlustel.
Peale särava sõidu noorte olümpial näitas Jaanson tugevat taset noorte maailmameistrivõistlustelgi: ühepaadil saavutatud 11. koht kinnitas pärnulanna kuulumist maailma noorte sõudeparemikku. Eesti täiskasvanute ja noorte meistrivõistlustelt võitis Jaanson üheksa medalit, millest kaheksa olid kuldsed.
Pärnumaa aasta kultuurisündmuseks valis ekspertgrupp vabaõhulavastuse „Saja-aastane öö“, mis jõudis Pärnumaa rahvakultuuri keskseltsi eestvõttel vaatajate ette 20. augustil Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli ürituste seas.
See suursündmus sai teoks tänu mitme aasta pikkusele eeltööle: koguti kokku Pärnumaa-ainelised rahvamuusikapalad, millele anti tänapäevane kõla ja vorm. Neile lugudele loodi uued tantsud, mis on jäänud paljude rahvatantsurühmade repertuaari.
Lavastus oli sadade tantsijate, muusikute, näitlejate, kaitseliitlaste, tuletantsijate, kunstnike, korraldajate, tehnikute ja veel paljude ühislooming ja töövõit, mis kulmineerus kahe meeldejääva etendusega Vallikääru aasal. Isegi ilmataat sai sellest aru ja keeras vihmakraanid vahetult enne õhtu finaali kinni.
Aasta spordisündmuseks nimetati sel aastal Pärnu Kahe Silla klubi korraldatud võidupüha maraton.
Võidupüha maraton korraldati Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul eriti suurejooneline ja pidulik. Täismaraton algas Torist, möödus Eesti vanimast asulapaigast Pullist ja lõppes Eesti riigi sünnilinnas Pärnus iseseisvusmanifesti ausamba juures.
Täismaratonil osales 250 jooksjat, poolmaratoni lõpetas 400 inimest, koos lastejooksudega osales sel võistluspäeval üle 1000 inimese, kes tähistasid nõnda oma riigi sünnipäeva.
Aastapreemiad antakse üle kolmapäeval Pärnumaa kultuuri- ja spordiauhindade tseremoonial Tähesära.