Kortermaja laguneb, ent elanikud ei hooli

Pärnu Suur-Jõe tänava kortermaja, kus omanikevahelisi probleeme on püütud lahendada juba üle viie aasta. Foto: Mailiis Ollino

Kortermaja laguneb, hoone on jahe, välisseinte soojustus on väga vana, ohu peatamiseks tuleb viivitamatult midagi ette võtta. Üks variant olukorda parandada on korteriühistul kogu elamu fassaad soojustada ja renoveerida. Kuna fassaad on hoone ühisomand, peaksid selle eest vastutama kõik sealsed elanikud. Mida aga teha siis, kui osa elanikke ei nõustu sellega?

​Eesti korteriühistute liidu (EKÜL) Pärnu büroo juhataja Anne Betkeri arvates tekivad niisugused lahkhelid kõige tõenäolisemalt juhul, kui vaikselt tiksuvasse vanade omanikega elamusse kolib noor pere, kellel on lennukad ideed, millega senised ei suuda sammu pidada. “Sel juhul on uued omanikud teadlikud, missuguses seisukorras soetatud kinnisvara on, ja peavad sellega arvestama,” nentis ta.

Palju tuleb ette selliseidki olukordi, kus mõnd korteriomanikku ei huvita maja üldine seisukord, osa neist elab välismaal, mistõttu ülejäänud peavad kannatama.