Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/03/05/7660155t1hf000.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/12/12/11650809t1h574e.jpg)
Kortermaja laguneb, hoone on jahe, välisseinte soojustus on väga vana, ohu peatamiseks tuleb viivitamatult midagi ette võtta. Üks variant olukorda parandada on korteriühistul kogu elamu fassaad soojustada ja renoveerida. Kuna fassaad on hoone ühisomand, peaksid selle eest vastutama kõik sealsed elanikud. Mida aga teha siis, kui osa elanikke ei nõustu sellega?
Eesti korteriühistute liidu (EKÜL) Pärnu büroo juhataja Anne Betkeri arvates tekivad niisugused lahkhelid kõige tõenäolisemalt juhul, kui vaikselt tiksuvasse vanade omanikega elamusse kolib noor pere, kellel on lennukad ideed, millega senised ei suuda sammu pidada. “Sel juhul on uued omanikud teadlikud, missuguses seisukorras soetatud kinnisvara on, ja peavad sellega arvestama,” nentis ta.