Endla uuslavastuse arvustus: Etendus algab kohe ägeda pauguga, kuid teatriseinad jäävad püsti

Ille Rohtlaan
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Doktori truu kaaslane, teenäitaja ja arukas nõuandja papagoi Polüneesia (Karin Tammaru) on väga elutark, osav ja parasjagu kaval lind.
Doktori truu kaaslane, teenäitaja ja arukas nõuandja papagoi Polüneesia (Karin Tammaru) on väga elutark, osav ja parasjagu kaval lind. Foto: Siim Vahur/Endla Teater

Jõulud ja uus lastelavastus Pärnu Endlas käivad alati koos: seekord on Hugh Loftingu “Doktor Dolittle’i” lugude põhjal valminud seikluslik lastetükk, kus tasakaaluliikurid on laval kõrvuti Inglise vana kooli elegantsiga ja võimalik on suure klaasmeriteoga merepõhja mööda Lõuna-Ameerikast Briti saartele tagasi reisida.

Doktor Dolittle’i jutte on eesti keelde tõlgitud juba pea esimese loo ilmumisajast, 1920. aastast, ja seetõttu on need põlvkonniti hästi tuntud ja armastatud. Inseneriharidusega Loftingule meeldis väga lugusid jutustada ja neid kirja panna, nii sündisidki pajatused kentsakast arstist, keda iseloomustavad loodusehuvi ja suur loomaarmastus niivõrd, et ta otsustab inimeste ravimise asemel pühenduda loomadest patsientidele.

John Dolittle (Tambet Seling) teeb sellise otsuse kergendustunde ja optimismiga, ta on oma olemuselt muhe arst, loodusteadlane, kes joonud oma poolkogemata kokku segatud ravimi, saades ühtäkki aru kõigest, mida räägivad tema kodus ­elutsevad arvukad lemmikloomad ja -linnud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles