Pärnakate hambaid ohustab kõrge fluoriidisisaldusega vesi

Joogivee fluoriidisisaldus on Eestis piirkonniti väga erinev. Näiteks Pärnus on see ülejäänud riigiga võrreldes üks kõrgemaid. Foto: Aivar Aotäht

Joogivee fluoriidisisaldus on Eestis piirkonniti väga erinev. Näiteks Pärnus on see ülejäänud riigiga võrreldes üks kõrgemaid.

Soovitav fluoriidikogus joogivees on 0,5–1,5 milligrammi liitri kohta. Sellisel juhul on hammastel parim looduslik kaitse kaariese eest ja väikseim hambafluoroosi tekke risk.

Kuid fluoriidistki võib tekkida küllastus, mis ei too enam kasu, vaid kahju. Liigne fluoriidi sattumine kehasse päädib hambafluoroosiga.

Unimedi Pärnu kliiniku hambaarsti Birgit Seiton-Vaska sõnutsi tuleks iseäranis piirata fluoriidirikka kraanivee tarbimist väikelastel, kelle hambad alles arengufaasis. “Kui joogivee fluorinäit on üle 1,5 milligrammi liitri kohta, tuleks väikelastele anda joogiks pudelivett,” kinnitas Seiton-Vaska.

Hambafluoroos on jäävhammaste struktuuri püsiv kahjustus. See avaldub algstaadiumis valgete või pruunikate laikudena hammaste pindadel. Hambad kaotavad läike ja email muutub hapraks, raskematel juhtudel mureneb ja langeb tükikestena välja.

Üldiselt on probleem levinud väiksemates maakohtades, kus vesi võetakse kas puur- või salvkaevust. Suurtes veejaamades kontrollitakse joogivee kvaliteeti regulaarselt. Pärnu linna joogivee kolmanda kvartali (juuli–september) proovide tulemused näitasid, et ­joogivees oli fluoriidi 0,99 milligrammi liitri kohta.

Fluoriidi ei saa veest koduste vahenditega eemaldada (näiteks Britta kannuga), sest see esineb vees ­lahustunud kujul (ioonidena). Keetmisel võib fluoriidisisaldus vee aurumise tõttu hoopis suureneda.

Fluoriid ei mõjuta vee välimust, maitset ega anna lõhna.

Joogivee fluoriidisisalduse hindamiseks tuleb teha vee keemiline analüüs laboris. Pärnus saab igaüks lasta oma kraanivee kvaliteeti kontrollida AS Pärnu Vee laboris, täpsema info leiab ettevõtte kodulehelt.