Need olid Pärnumaa kultuuriaasta kirkamad hetked

Noore helilooja Rasmus Puuri teose “Eile nägin ma Eestimaad” maailma esi­ettekanne Pärnu kontserdimajas veebruaris riigi 100. sünni­päeval. Foto: Mailiis Ollino

Pärnu vanima ööklubi Mirage sulgemine, mälestusmärgi püstitamine neljale Eesti Vabariigi loojale Kuninga tänava põhikooli ees, viimast korda suvepealinnas toimunud Week­end Festival ja üleöö reaalsuseks muutunud unistus kunstihoonest on vaid pisku sellest, mis jääb meenutama Pärnumaa lõppevat kultuuriaastat.

2018 oli muusika-, teatri- ja kunstisündmuste taustal ühtlasi Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli, kultuuripärandi ja siinse toidukultuuri esiletõstmise – Pärnumaa maitsete aasta.

Kultuuripärand võib ühtaegu olla nii digitaalne, aineline kui vaimne ja seda kõike pärnumaalaste ettevõtmistesse jagus.

Pärnu muuseum võttis ette hiiglasliku töö: digiteerida 100 000 fotot päevapiltnik Aksel Randmerist jäänud kogust. Aasta pärandihoidja tiitli pälvis Lihula lilltikandi meister Maie Roos. Professor Andres Uibo ja orelimeister Ago Tindi initsiatiivil sai pärast üle 30 aasta pikkust pausi taas häälde Mihkli kiriku 1871. aastal valmistatud orel.