Päike, kuumus, tolm ja liiv: meie sõdurid Aafrikas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Madis kinnitas, et tänavatel kuuleb eestikeelseid sõnu ja ­sõdureid tervitavad tihtipeale lapsed, kes kannavad käepaelu, millel kirjas “Estonia”.
Madis kinnitas, et tänavatel kuuleb eestikeelseid sõnu ja ­sõdureid tervitavad tihtipeale lapsed, kes kannavad käepaelu, millel kirjas “Estonia”. Foto: Eesti Kaitsevägi

Vaevalt kuu aega tagasi astus 48 meest lennukile, et võtta ette pikk reis Lääne-Aafrikasse Malisse. Tegu on suures osas Scoutspataljoni liikmetega, kes peavad veetma neli kuud Saheli piirkonnas, osaledes seal Prantsusmaa juhitavas mässutõrjeoperatsioonis. 2019. aasta võtavad Aafrikas vastu paljud mehed siitsamast, Pärnumaalt.

Kontingendi 28aastane teabeohvitser Marko on pärit Kilingi-Nõmmest ja sai riigikaitsepisiku enda sõnutsi juba keskkooliajal. “Astusin klassivendadega Kaitse­liitu. Ajateenistusele järgnesid ülikooliõpingud ja seejärel pakuti mulle võimalust minna tegevteenistusse kaitseväkke,” jutustas ta tegevväelase karjääri algusest.

Pärast nelja aastat teenistust avanes Markol võimalus minna esimesele missioonile Malisse. Olles saanud pakkumise, ei löönud ta kõhklema. “Kuna missioonidel käimine on kaitseväelastele üks võimalik osa karjäärist, sündis otsus väga kergelt,” rääkis ta. “Teha tööd kusagil teises keskkonnas on äärmiselt positiivne.”

Tagasi üles