Politsei ei nõustu sugugi mõnegi pärnaka nurinaga selle üle, et korrakaitsjad ei võta narkomaania leviku ega elamute lähedal süstivate sõltlastega midagi ette, sest süütegusid avastatakse aina enam. Töine aasta on olnud tervise arengu instituudilgi (TAI), mille töötajad on jaganud suvepealinnas laiali umbes 27 000 puhast süstalt.
Suvepealinnas avastati narkokuritegusid mullusest enam, sõltlastele jagati 27 000 puhast süstalt (1)
Paljusid šokeerisid sügisesed kajastused suvepealinna süstimispesadest. Oli neidki, kes teatasid, et neile pole kodu lähedal vedelevad süstlad ega uitavad narkomaanid midagi uut.
Üks paikadest, kus vedeles ohtrasti nii värske kui hüübinud verega süstlaid ja nõelu, asub Pärnu südalinnas Kesklinna silla juures võpsikus. Rägastiku varju oli asetatud madrats, kus selitades said sõltlased nõela veeni torgata ning jõesuuet ja maalilist, purjekaist tulvil jahisadamat silmitsedes keset vaikelu uima jääda.
Linnavalitsus reageeris kiiresti. Juba Pärnu Postimehe kajastusele järgnenud hommikul tõmbasid heakorratöölised linnavalitsuse tellimusel saed üürgama ja võtsid narkopesa looduslikud seinad maha.
Kohalikud politseinikud nentisid toona selleteemalises usutluses, et nähtavasti otsivad sõltlased järgmise varjatud paiga, kus tungi rahuldada. Kindel on seegi, et see polnud Pärnus ainus niisugune süstimispesa.
Siinsed valdkonnaga kokku puutuvad politseinikud tõdesid sedagi, et narkomaaniaga heidelda on sama mis võidelda tuuleveskitega: tegemist on suuresti meditsiinilise probleemiga. Teisalt, võrreldes näiteks Harjumaa ja Ida-Virumaaga pole Pärnumaal probleem hull.