Bussijaamas abipolitseinikku löönud pröökaja pandi pea paariks aastaks vangi

Rüseluse ja ühe osalise vanglakaristusega päädinud sündmustik sai alguse sellest, et G4Si turvatöötaja palus purjus agressiivsel mehel jaama ootesaalist lahkuda. Foto: Mailiis Ollino

Eelmisel nädalal Pärnu bussijaamas turvatöötajat ja seal viibinud noori ähvardanud ja häälekalt roppusi pildunud 29aastane purjus mees hõikas muu hulgas, et on äsja vanglast vabanenud ega karda sinna tagasi minna. Julgus kulus marjaks ära, sest just vangimajja ta uut aastat vastu võtma läkski. Enamgi: seal tuleb tal veeta kogu äsja alanud aasta ja enamik järgmisestki.

Tõsi, teed türmi ei sillutanud sugugi uljalt lendu lastud ähvardused ega riivatud vägisõnad. Mees sai hakkama väga raske kuriteoga: ta lõi tema pärast bussijaama ametikohustusi täitma tulnud abipolitseinikku.

Agressiivse mehe leidis eest bussijaama kontrollkäigule saabunud G4Si töötaja. Turvatöötaja juhatas ebaadekvaatse mehe ootesaalist välja ja kutsus politsei.

Korrakaitsjaid oodates püüdis naissoost turvatöötaja teda ähvardanud meest ooteplatvormil rahustada. Selgus, et see on nagu tuuleveskitega võitlemine, sest kui kohale jõudnud politseinikud talt juhtunu kohta küsisid, ründas mees 24aastast abipolitseinikku.

Politseinikud ja turvatöötaja pidasid mehe rüseluse käigus kinni ja panid tal käed raudu. Ründaja pandi politseibussi ja viidi minema.

Juba järgmisel päeval, 28. detsembril kuulis abipolitseiniku lööja kohtuotsust, mille järgi tuleb tal veeta aasta ja kaheksa kuud vanglas. Otsuse kuulutamiseni oli mees istunud kinnipeetuna Pärnu arestimajas.

Politseiniku lööjale tuli uus aasta juba vanglaseinte vahel ja sealsamas tuleb tal tähistada peagi saabuvat 30. sünnipäevagi.
Marika Salmistu

„Politseiniku lööjale tuli uus aasta juba vanglaseinte vahel ja sealsamas tuleb tal tähistada peagi saabuvat 30. sünnipäevagi,“ märkis kokkuleppemenetluse tagamaid selgitanud prokurör Marika Salmistu. „Politseiniku löömine on juba iseenesest raske rikkumine õiguskorra vastu, kuid karistuskokkuleppe sõlmimisel tuli arvesse võtta mehe üldist suhtumist õiguskorda ja tema arusaama käitumisreeglitestki.“

Vaid viis päeva enne abipolitseiniku ründamist puhus sama mees autoroolis välja kriminaalsele joobele viitava tulemuse. Mõlema rikkumise ajal kehtis talle alles suvel määratud tingimisi vangistuse katseaeg täis peaga autojuhtimise eest.

„Selle tulemus on aasta ja kaheksa kuud vangistust, üle 800 euro menetluskulude katteks ja aastane paus juhtimisõiguses,“ sõnas Salmistu. Ta täpsustas, et lisakaristus hakkab kehtima pärast vangistuse ärakandmist. See tähendab muu hulgas seda, et lubade tagasisaamiseks peab ta uuesti sooritama nii liiklus- kui sõidueksami.

Kohtuotsus ei ole jõustunud, seda on võimalik 15 päeva jooksul vaidlustada.

Abipolitseinik ei saanud juhtunus viga, tundis üksnes valu. Lääne ringkonnaprokuratuur süüdistas kohtualust karistusseadustiku niisuguse paragrahvi alusel, mis käsitleb vägivalda võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes.