Peeter Järvelaid: Kasahstanis tuleb uus aasta kaks korda

Peeter Järvelaid
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kasahstanis saabub uus aasta kaks korda. Kõigepealt 31. detsembri keskööl ja siis märtsis kevadisel pööripäeval.
Kasahstanis saabub uus aasta kaks korda. Kõigepealt 31. detsembri keskööl ja siis märtsis kevadisel pööripäeval. Foto: Peeter Järvelaid

Meie meedias on aastavahetuseks mitu programmi, mille üldnimetaja on “jõuluks koju”, kus vesteldakse välismaal elavate eestlastega, kes just jõuluks on koju käima tulnud. Need on lood maadest, kus nad pikemalt elavad ja ohatakse koos, kui ilus ja tore on kodus olla. Teine asi on siis, kui tabad end järsku mõttelt, et sel aastal ma ei saagi jõuluks koju, sest olen tööl maal, kus läänemaailma jõulupühi pole.

Kasahstani puhul on põhiseaduse tähe järgi tegemist ilmaliku riigiga, kuid enamik elanikke peab end moslemiteks. See moslemiks olemine on Kasahstanis kõrvaltvaatajale suhteliselt leebes vormis, aga mis puudutab pühi ja toitumist, on tegemist ikkagi moslemi kombeid austava maaga.

Kasahstanis saab aru, et vähemalt Kesk-Aasia avarustel oli Nõukogude võimul kõike muud teha kui stepis laiali asuvaid kasahhe ideoloogiliselt kasvatada. Kasahhid, eriti auulides, elasid paljus esivanemate kommete järgi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles