Alanud aastal võetakse ­luubi alla emakeele väärtus

Eesti keelest kui riigikeelest räägiti esimest korda 1919. aastal. Foto: Urmas Luik

Haridus- ja teadusministeeriumi eestvedamisel on äsja alanud aastal fookuses emakeel. Arvukate ürituste ja tegevusega väärtustatakse eesti keelt ja tähistatakse selle seadustamist riigikeelena 100 aastat tagasi.

Kui jaanuar keskendub ­kirjandusele ja veebruar keeletoimetamisele, siis november eestikeelsele teadusele ja keeletehnoloogiale ning detsember eestikeelsele haridusele.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et keel on meie ühine väärtus ja põhiosa Eesti identiteedist. “Eesti keele, kultuuri ja omariikluse kestlikkuseks tuleb meil endil tööd teha ja vaeva näha. Hea keelekasutusega saab igaüks anda panuse eesti keele säilimiseks ja arenguks,” leidis ta.

Eesti keelest kui riigi­keelest räägiti esimest korda 4. juunil 1919. Selle ametlik riigikeele staatus kinnitati järgneval aastal riigi esimeses põhiseaduses.

Emakeele selts koostöös kohalike omavalitsustega korraldab Eesti maakondades kümme keelepäeva, kus tutvustatakse eesti keele riigikeeleks kujunemist ja riigikeele rolli. Eesti keele instituudi ja ETV koostöös räägitakse uutest keelekildudest, mis tutvustavad keeletööstust ja erialasid. Samuti käivitatakse intervjuusari tuntud inimestega, kes räägivad oma suhtest emakeelega. Tänavu otsitakse ühtlasi eesti keele kõige ilusamat sõna, mis selgub rahvahääletusel.