Muinsuskaitseamet soovib Pärnu Krasnojarski polgu kasarmud kultuurimälestiseks tunnistada

Pärnu Krasnojarski polgu kasarm nr 2.

FOTO: Mart Mõniste/Muinsuskaitseamet

Muinsuskaitseamet alustas läbirääkimisi kohalike omavalitsuste ja omanikega 15 militaarpärandi objekti kultuurimälestiseks tunnistamiseks. Pärnumaalt on kaalukausil Pärnu Krasnojarski polgu kasarmulinnaku kasarmud ja söökla.

Lõplik nimekiri, mille alusel tehakse kultuuriministrile ettepanek objektid kaitse alla võtta, selgub läbirääkimiste käigus.

“Eesti on väga rikas militaarehitiste poolest, neid on siia rajatud igal sajandil ja esinduslikum valim nendest vajab kindlasti kultuurimälestiseks nimetamist. Kui suur osa täpselt, on edasiste arutelude küsimus,” sõnas muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektor Anni Martin. “Need ehitised ja rajatised, mille asjus kaitse alla võtmist ei algatatud või mida protsessi lõpuks kaitse alla ei võeta, on olulised mäluobjektid nii kohalikule kogukonnale kui militaarajaloos. See on killuke meie ajaloost.”

Martini selgituse kohaselt on potentsiaalsete uute mälestiste hulgas objekte tsaariajast külma sõja militaarpärandini välja. Samuti erineb objektide iseloom: neid on hoonetest rajatisteni. Varasemast on muinsuskaitse all juba üle 260 militaarpärandi ehitise ja rajatise.

Krasnojarski polgu kasarmud asuvad Pärnus Tammsaare tänaval.

FOTO: Urmas Luik

Eesti uuema sõjaajaloolise arhitektuuripärandi uuringu tegi kultuuriministeeriumi tellimusel Eesti muinsuskaitse selts. Selle uuringu põhjal tegi muinsuskaitseameti ehitismälestiste eksperdinõukogu ettepaneku kaaluda 15 militaarpärandi objekti muinsuskaitse alla võtmist.

Kaitse alla võtmine on mahukas protsess, mille käigus küsib amet arvamusi nii omanikelt, omavalitsustelt kui eksperdinõukogudelt. Samuti koostatakse eksperdihinnanguid. Otsuse kultuurimälestiseks tunnistamise kohta teeb kultuuriminister.

Tagasi üles