Sisukord
Pärnu Postimees
Postimees

Merehätta sattunute arv kasvas hüppeliselt

1 min lugemist
Merepäästeõppus Lennusadamas. FOTO: Liis Treimann

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) merevalvekeskus registreeris 2018. aastal 286 merepäästejuhtumit ja abi vajas 739 inimest. 2017. aastal tuli aga ette 278 merepäästejuhtumit ja abi osutati 570 inimesele.

“Muret tekitab hättasattunute hulga kasv. Tihtilugu arvatakse, et merel midagi ei juhtu, kuid tasub siiski mõelda, et merel on vahemaad märksa suuremad ning hätta sattudes tähendab see paraku ooteaega, kuna kiire abi saabumine võtab mitu korda rohkem aega kui maismaal,” ütles PPA valmisoleku ja reageerimise büroo juhtkorrakaitseametnik Marge Kohtla.

Kutselised ja vabatahtlikud merepäästjad päästsid eelmisel aastal 598 inimest, ise pääses 130, hukkus üheksa ja teadmata kadunud on kaks. Õnnetusseisundina käsitletud olukordi oli 45 ja nendes vajas abi 227 inimest. Õnnetusseisund on olukord, kus inimest, laeva või muud sõidukit ähvardab oht ja viivitamatult läheb vaja abi.

“Selleks, et meresõit oleks turvaline, saavad vee peal liiklejad ise palju ära teha. Enne veele minekut tuleb end hoolikalt sõiduks ette valmistada ja ära teha kaarditöö. Alati tuleb kaasa võtta küllalt kütusevaru, hooldada korrektselt veesõidukit, loomulikult tuleb kasutada päästevahendeid ja mitte ületada pardale lubatud reisijate arvu. Ka talvised väljakutsed näitavad, et valitsevat olustikku ei osata hinnata. Tihti tahetakse jää peal minna vahetult pärast selle teket, kui see veel ei kanna,” ütles Kohtla.

Merehätta satuti enim Põhja ja Lääne prefektuuri vastutusalas. Kõige rohkem teatati merevalvekeskusele ilmastikuga seotud juhtumitest ja juhitavuse kaotanud või tühjalt triivivast paadist. Samuti teatati rohkesti punasest signaalraketist ning vee- ja õhusõiduki personaalse avariipoi aktiveerimisest.

Seotud lood
21.02.2020 24.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto